Zamość on Lubelski vojevoodkonnas asuv linn, mida tuntakse piirialade pärlina. Selle asutas Jan Zamoyski, kes tellis Bernardo Morandol ideaalse linna kujundamise.
1. Zamośći vanalinn
Vanalinn on säilinud tänapäevani peaaegu muutumatuna. Zamość oli ainus linn, mis Rootsi veeuputusest puutumatult üle elas. Zamośći vanalinn on olnud UNESCO nimekirjas alates 1992. aastast. Selle tänavad ristuvad täisnurga all. Kindlustuste, tänavate ja turgude ruuduline süsteem on säilinud tänapäevani.
Vanalinn on rikas paljude ajalooliste hoonete poolest, nagu endine Zamoyski palee, Zamośći akadeemia ja juudi lihatöökoda. Seal on palju poode, turg ja palju kohvikuid, restorane ja majutusvõimalusi.
2. Zamośći suur turuväljak
Suur turuväljak on 16. sajandi uhkeimate väljakute esindaja. Väljaku eksisteerimise alguses olid hooned sellel puidust ja tagasihoidlikud. Kuid aja jooksul hakkasid jõukad käsitöölised neid muutma ulatuslikumateks telliskivimajadeks, mida mitu korda ümber ehitati. Alumistel korrustel olid tavaliselt kauplused ja teeninduspunktid ning korrused olid elamuosad. Suurepärased kiviportaalid ja vapustavad fassaadide kaunistused pärinevad 17. sajandist.
Turul domineerivad hilisrenessansi stiilid. Sellest ajast pärit rikkalikult kaunistatud üürimajad asuvad mõlemal pool kaheksa kahes kvartalis, mida ristuvad läbivad tänavad. Arterid ületavad turgu täisnurga all. Endine Zamość põhines neil kahel teljel.
Turuplatsil on mälestustahvel, mis meenutab Józef Piłsudski külaskäiku 1922. aastal ja kunagise pillerkaarde jäänuseid.
Praegu on turuplats linna kultuurisündmuste keskus. Siin toimub arvukalt kontserte ja festivale, nagu Eurofolk, Zamośći teatrisuvi ja Hetmani laat.
3. Zamośći loomaaed
Aia rajas 1918. aastal Stefan Miler, kes õpetas bioloogiat Zamośći Riiklikus Meeste Gümnaasiumis. See oli esimene kooliloomaaed Poolas ja üks väheseid Euroopas. Esimesena kolisid loomaaeda kõrrelised ja kilpkonnad. Tänu raha kogumisele ehitati 1923. aastal linnumaja, kus asustasid vutid, rukkiräägud ja papagoid. Enne II maailmasõja algust elasid aias juba lõvid, karud, kotkad ja pisiimetajad.
1980. aastal viidi aed palju suuremale pinnale. Tänapäeval täieneb aed lisaks suurele hulgale loomaüürnikele (sh haruldased hiina kõrvitsad) ka botaanilise osaga.
4. Raekoda Zamośćis
Zamośći vanalinna tähtsaim hoone. See ehitati 16. sajandil, kuid praeguse kuju sai see alles 18. sajandil. See on manieristlikus ja barokkstiilis. Sellel on 52-meetrine kellatorn, kus mängitakse suvehooajal iga päev kell 12 bugle calli. Huvitav fakt on see, et trompet mängib ainult kolmes suunas. Legendi järgi keelas linna rajaja pöörduda Krakowi poole, kus asus Sigismund III Vasa, keda hetman ei toetanud.
Vaheseinte ajal kasutati raekoda peamiselt haigla ja vanglana, mistõttu rikkalik interjöör asendati karmima stiiliga. Hilisematel aastatel ehitati hoone tagaossa täiendav vangla, mis on kitsaste tiibadega ühendatud raekojaga. Pärast Teist maailmasõda, mille käigus hoone liigset kahju ei saanud, renoveeriti. Hoone fassaad renoveeriti ning lehvikukujuline trepp ja torn said uhkema vormi. Sissepääsu juures on linna vapiga kilp ja tahvel, mis meenutab Zamośći vanalinna kandmist UNESCO nimekirja.
Praegu on hoones linnahall, munitsipaalpolitsei ja turismiinfokeskus.
5. Sünagoog Zamośćis
Sünagoog ehitati aastatel 1610-1620 ja seda peetakse üheks kaunimaks Poolas. Teise maailmasõja ajal laastasid hoone sakslased ja sellest sai puusepatöökoda. Tänu Poola Juudi Muinsuskaitse Fondile viidi 2005. aastal läbi renoveerimistöid ja seejärel avati sünagoog rahvale. Hoone sees on säilinud 17. sajandist pärit Aron ha-kodesh ehk Toora hoidmiseks kasutatud altarikapp. Seintel ja võlvides on näha rikkalikke kaunistusi, rosette ja heebreakeelseid kirju ning lagedes ripuvad tohutud, rekonstrueeritud lühtrid.
6. Vanade fotode ja kaamerate galerii
Adam Gąsianowski privaatses fotostuudios on ebatavaline muuseum. Omanik on eksponaate kogunud lapsepõlvest peale ja need kaunistavad kogu taime. Raske on leida kohta, mis poleks fotodega kaetud. Seal on fotosid sõjaeelsetest fotograafidest nagu Antoni Jabłoński, Jan Strzyżowski, Antoni ja Wincent Suchowierz. Näha saab kümneid külastusfotosid ja vanim neist pärineb aastast 1850. Adam Gąsianowski kollektsioonis on ka kaamerad. Kollektsioonide hulgas on muuhulgas Leica aastast 1930 ja lõõtsakaamerad aastast 1900. Kohal on ka spioonikaamera ja puidust stuudiokaamerad. Sissepääs näitusele on tasuta.