Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Kui Klaipeda on Leedu Läänemere ranniku suurim linn, siis Palanga on populaarseim kuurort. Siin puhkavad igal suvel tuhanded leedulased ja külalised teistest riikidest. Kas linnakeses endas on midagi, mis võiks Poolast pärit turistile huvi pakkuda? Muidugi!
Lühike linna ajalugu
Raske öelda, kust see tuleb sõna Palanga. Keeleteadlaste sõnul see on pärit vanadest aegadest palas tähistades sood. Elanikud ometi nõuavad nad sõna palange see on aknalaud, väites, et möödunud üleujutuste ajal ulatus veetase kuni majade akendeni. Siiski võime kindlalt väita, et esmakordselt mainitakse sellist asulat 12. sajandil.
Palanga oli oma asukoha tõttu teutoonide rünnakute sihtmärk ja pärast orduvõimu purustamist sai sellest üks tähtsamaid Leedu sadamaid Läänemerel. Linn sai arvukalt privileege ja arenes väga kiiresti kuni Põhjasõjani, mil sadam maha põles. Kohalike juttude järgi on selle säilmed praegu merepõhjas. Üheksateistkümnenda sajandi allikad kinnitavad aga, et kakssada aastat tagasi vaadati Święta jõe suudmes (tänapäeval linna halduspiirides) asuva sadama jäänuseid. Palanga oli langenud allakäiku ja tundus, et miski ei suuda seda kunagist hiilgust taastada. Ent ootamatult hakkas asula toimima moeka kuurordina ja 1824. aastal ostis linna Tyszkiewiczite perekond. Ta oli siin muu hulgas Adam Mickiewicz (luuletaja saabus spaa esimesel arenguperioodil ja alternatiivide puudumise tõttu elas üürisuvilas). Linna areng tõmbas ligi ka teisi kunstnikke ja kutsuti Palanga "Balti Zakopane".
Ta tundis end siin eriti mugavalt Władysław Reymontkes kirjades mainis, et kirjutas "Chłopówi" selles linnas ülikiiresti. Ka Palanga inspireeris Stanisław Witkiewiczet ta isegi maalis "Lavabuss mere ääres" kui "Draama Palanga kaldal".
Nagu lähedal asuvas Klaipedas, valitses siin salakaubavedu. See pidi olema tavaline nähtus, sest nad isegi märkasid seda "Poola Kuningriigi ja teiste slaavi maade geograafilise sõnaraamatu" autorid kirjutamine: "Kohalik elanikkond veab pidevalt suures mahus salakaupa". Siin kaubeldi ka merevaiguga. Palanga oli oluline linn ka Poola suurte ülestõusude ajal. Nii 1831. kui ka 1863. aastal üritati relvi sügavale riiki vedada, kuid iga kord edutult. Pärast I maailmasõda sai kuurort Leedu riigi osaks. Kuigi poolakad siia enam ei tulnud, asendusid nad leedukatega. Nõukogude okupatsiooni ajal külastasid mereäärset kuurorti rohkesti sotsialistid (sh Leonid Brežnev). Tänapäeval on selles hästi hoitud linnas palju Leedu, Poola ja teiste naaberriikide elanikke.
Palanga monumendid
Linn on tüüpiline traditsioonidega kuurort, mis meenutab arhitektuuriliselt Läti Jurmalat. Tuleb aga tunnistada, et vaatamata iga-aastasele turistide pealetungile on see korralik ja puhas. Pärast kõrghooaega muutub Palangas palju rahulikumaks ja vaiksemaks ning rannad on tühjad. Linna külastades tasub näha:
Endise kuurordi puithooned
Tuleb tunnistada, et XIX sajandile iseloomulikku arhitektuuri pole palju, kuid võime näha näiteks vana apteek (Vytauto 33). Ilmselt just siin leiutati kuulus Leedu tinktuur "999".. Selles hoones elanud apteeker pidi täiusliku tinktuuri otsimisel oma tervise ja vara kaotama. Testamendis jättis ta oma naisele pika ja… retsepti kuulsa Leedu troojalase jaoks.
Samal tänaval (Basanaviciusa ja Vytauto nurk) asub endine kurhaus ehk puidust kuurortmaja. Enne lossi ehitamist elas siin krahv Tyszkiewicz, kes seejärel andis selle patsientidele. Tasub näha ka mõnda puitvillat, milles asuvad endised ja tänased patsientide külalistemajad.
Botaanikapark (Palangos miesto botanikos parkas)
Pean tunnistama, et võrreldes paljude parkide ja botaanikaaedadega on see tõesti muljetavaldav. Enamasti sellepärast mööda siinset looduslikult kasvavat männimetsa kulgevad paljud rajad. Puid raiuti vaid Tyszkiewiczi palee rajamiskohast, allesjäänud männid kasvavad tänaseni. Arhitekt 19. sajandi lõpus rajatud park Edward Andre püüdis säilitada rannametsa loomulikku ilmet ja ta täitis oma ülesande suurepäraselt. Üks kuulsamaid kohti metsas on Biruta mägi (Birutės kalnas). Legendi järgi oli siin paganlik tempel, kus elas kaunis Wajdelotka Biruta. See meeldis Leedu printsile Kiejstutile, kes olenemata neitsitõotusest tüdruku röövis ja abielluma sundis. Nagu igas legendis, on selleski terake tõtt – tõepoolest oli hertsog Kiejstutil sellenimeline naine, hilisema hertsog Witoldi ema.
Tänapäeval on mäe peal väike kabel ja selle jalamil Tyszkiewiczi perekonna ehitatud Lourdes'i Jumalaema grott. Veel üks huvitav pargi element on palee ees olev iseloomulik element Kristuse kuju väljasirutatud kätega. Väidetavalt oli selle autor Bertel Thorvaldsen, kuid otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Kahjuks Nõukogude võim hävitas skulptuurija mida saame täna vaadata ainult selle ustav rekonstrueerimine.
Teine huvitav skulptuur on see Egle kuju, madude kuninganna - tegelane Leedu legendidest, kes legendi järgi abiellus ja armus hiiglaslikku madu ning pärast tema traagilist surma muudeti jumalate poolt puuks.
Tyszkiewiczi palee ja merevaigumuuseum (Palangos gintaro muziejus)
Idee rajada siia palee sündis 19. sajandi lõpus. Palanga omanik krahv Feliks Tyszkiewicz kutsus selleks saksa arhitekti Feliks Schwechteni. Esmalt kujundati ala ümber – tiigi kaevamisega rajati mägi, millele see oli kasvanud. neorenessanss kahekorruseline hoone. Hoolimata kahjust elukoht elas üle Esimese maailmasõja. Palee jäi natsionaliseeriti pärast Teist maailmasõda. Tyszkiewiczite perekond sai selle tagasi 1990. aastatel, kuid hoone otsustati linnale üle anda.
Huvitaval kombel hakkas paleesse kogunema elukoha rajaja Feliks Tyszkiewicz merevaigu kollektsioon. Täna võib muuseum kiidelda üks selle kauni dekoratiivmaterjali suurimaid kollektsioone. Kuigi näitus ei ole nii kaasaegne kui Gdański merevaigumuuseumis, on kogutud inklusioonide arv tõesti jahmatav! Palee alumine korrus on hõivatud ajalooline näitus, mis tutvustab Tyszkiewiczite perekonna ajalugu. Külastada tasub ka hästi varustatud muuseumipoodi. Muuseum on avatud hooajal teisipäevast pühapäevani kell 10.00-20.00 (pühapäeviti ja riigipühadel kuni 19.00) ning väljaspool hooaega 10.00-17.00 (pühapäeviti ja riigipühadel kuni 16.00). Sissepääsupiletid maksavad 2,32 € (1,16 € alandatud, lapsed sissepääs tasuta).
Pühima Neitsi Maarja taevaminemise kirik
Ehitatud 1897-1907 neoromaani stiilis. See asendas vanema puidust templi.
Kai
Suhteliselt uus betoonkonstruktsioon asendas 1998. aastal tormides hävinud vana puitmuuli.