Facebook on suhtlusvõrgustik, mis koondab kasutajaid, kes saavad rakenduses luua gruppe ning jagada rakenduse abil sõnumeid või fotosid. Mark Zuckerberg oli rakenduse algataja ja peamine arendaja ning rakendus ise loodi 4. veebruaril 2004. aastal.
Esialgu oli selle põhieesmärk saada ühendust keskkooli- ja kõrgkooliõpilastega. Rakendus saavutas aga nii suure tuntuse, et sai kiiresti populaarseks kogu maailmas. Hetkel ületab kasutajate arv 2 miljardit, kellest üle 75% on aktiivsed iga päev.
Üks Facebooki rakendustest on Messenger. See on kiirsuhtlusprogramm, mis võimaldab saata sõnumeid, videoid ja fotosid, lisaks võimaldab teil neid emotikone kasutades kommenteerida.
See rakendus võimaldab teil ka hääl- ja videokõnesid saata. Rakendus käivitati esimest korda 9. augustil 2011 ja töötab praegu kõikides telefonides leiduvates operatsioonisüsteemides.
13. novembril 2013 võeti kasutusele ka Messengeri ühendamise võimalus meie telefoninumbriga, mis praktikas tähendab võimalust saata sõnumeid telefoninumbrile. See hõlbus on paljusid kasutajaid veennud ja praegu on neid umbes 2 miljardit.
Rakenduse läbipaistvus ja tõrgeteta töö tegi Facebookist kõige populaarsema suhtleja Internetis. Kasutajate keskmine vanus on 21 aastat, mis tähendab, et selle rakenduse valib tänapäeva maailma noor põlvkond. Selle kasutusmugavus tähendab aga seda, et üha enam kasutab seda vanemaealisi ja keskealisi inimesi.
Mis veenab inimesi selles konkreetses rakenduses?
See ei seisne mitte ainult lihtsuses ja kasutusmugavuses, vaid ka laias haardes, mis Facebookil praegu on. Tänu sellele kasutab rakendust, mida algselt kasutasid ainult õpilased, nüüdseks üle 2 miljardi inimese. Hämmastav pluss on see, et see on tasuta ja ei nõua tasusid. Messengeri ja selle arvukate funktsioonide kasutamine on väga lihtne ja sellega saab hakkama igaüks.
Kuidas Messenger töötab?
Pärast rakenduse installimist ilmub sisselogimisaken. Meil on kaks võimalust. Esimene on mõeldud Facebookiga sisselogimiseks, teine aga ei vaja Facebooki kontot. Seejärel sisestame vastavalt võimalustele oma isikuandmed või logime sisse Facebookiga. Peale sisselogimist on meil ligipääs rakendusele, selle abil saame kontakte telefoniga sünkroonida.
Näeme võimalust valida rakendusele õigused. Seal saame valida, millistele elementidele rakendus pääseb ja seega, kas ta saab valida galeriist fotosid ja lisada vestlustega tekstisõnumeid. Pärast kõigi nende sammude läbimist saame rakendusele täieliku juurdepääsu.
Tema abiga ei saa me mitte ainult sõnumeid saata, vaid ka vestelda, videovestelda või fotosid saata. Kasulik on ka märguanded, mis võimaldavad hõlpsamini kontrollida, millal keegi meile kirjutab, või lihtsam kontrollida, kui keegi soovib meiega ühendust võtta. Kuigi tundub, et Messenger ja Facebook on ainult positiivsed, pole see nii.
See ei puuduta ainult fotode vale sisestamisega seotud riske. Väga sageli on nii, et kindlustusseltsid ja isegi tööandjad jälgivad oma töötajate profiile, kontrollides samal ajal haiguslehtede kehtivust.
Nii saan väga kiiresti kontrollida, kas inimene on haige või veedab oma puhkuse mererannas või mägedes. Teine oluline probleem on ebakindlus selle kohta, kes istub teisel pool ekraani. Ahistamise ja vägistamisega seotud kuritegude arv on pärast selle rakenduse dünaamilist arengut järsult kasvanud.
Kõige tähtsam on piiratud usaldus internetis kohatud inimeste vastu, keda me tavaelus näinud pole. Me ei tohiks aktsepteerida inimeste ettepanekuid, keda me ei tunne, sest see lõpeb tavaliselt tragöödiaga.
Tõsine probleem, mis tavaliselt noorukitel esineb, on sotsiaalmeedia sõltuvus. On vaja veeta aega teiste inimeste postituste ja sõnumite vaatamiseks. Väga sageli kaotate ajataju ja veedate nii palju tunde Facebooki ja Messengeri jälgides.
Messengeri või Facebooki sobimatu ja kaalutletud kasutamisega kaasneb palju muid riske. Messenger on hämmastav rakendus, mis tänu oma lihtsusele ja samaaegsele usaldusväärsusele hõlbustab teistega kontakti loomist ning võimaldab teil luua uusi tutvusi ja sõprussuhteid.
Nagu kõiges, on aga vajalik mõõdukus ja ettevaatlikkus, et kaitsta meid ohtlike olukordade eest. Peaksime seda internetti sirvides meeles pidama ja kaks korda järele mõtlema, kas inimene, keda usaldame, on usaldusväärne. See võib päästa meie tervist ja elu. Siiski ei loobu me teistega suhtlemise naudingust.