Rooma agoraa (nimetatakse ka Rooma foorumiks, kreeka keeles: Ρωμαϊκή Αγορά) Ateenas on üks väheseid iidseid komplekse, mille varemeid võib leida Kreeka pealinna keskusest.
Linnaosade vahel asub Rooma agoraa arheoloogiline ala Monastiraki ja Plaka, Ateena akropolist vähem kui kakssada meetrit põhja pool ja sõna otseses mõttes mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Monastiraki väljakust.
Rooma agoraa kõrval tasub jalutada ka siis, kui piletit osta pole plaanis, sest naabertänavatelt näeme ära olulisemad mälestusmärgid.
Ajalugu ja arhitektuur
Rooma agoraa loodi toel Keiser Octavianus Augustus vahel 19 ja 11 e.m.a.. Uue turuplatsi rajamine oli vältimatu - Kreeka Agora oli nii tihedalt hoonestatud, et tavapäraseks äritegevuseks ei jätkunud ruumi.
Uus agoraa oli mõeldud turuplatsiks ja selle äärde ei plaanitud püstitada monumentaalseid avalikke hooneid. Mõlemad agorad olid üksteisest vaid 150 meetri kaugusel.
Foorum oli ristkülikukujuline mõõtmetega hoone 111 m x 104 m, avatud sisehooviga, mida raamib joonia korras sammastega kaunistatud portikus. Portikuse tagaosas paiknesid kauplused, kontorid ja laod.
Rooma agoraasse viis kolm sissepääsu: kaks monumentaalset propüüliakujulist väravat läänest ja idast ning üks väiksem sissepääs lõunast. Viimast ühendas trepp foorumi kohalt läbinud tänavaga.
Foorum ehitati uuesti üles keisri ajal Hadrianus. See oli üks tema ambitsioonika Ateena laienemisprojekti tipphetki. Üks olulisemaid muudatusi oli sisehoovi sillutis.
Pole kindel, millal iidne ehitis hävis. Tõenäoliselt oli see sees 3. sajand - linna vallutamise ajal Heruli või hilisem haarang Visigootid.
Uusajal oli see ala kasutusel kuni XIX sajandil. Bütsantsi ajal olid siin majad, kirikud ja kauplused ning okupatsioonitürklased püstitasid XV sajand mošee Fethiye moos, tuntud ka kui Vallutajate mošee.
Alates XIX sajandil arheoloogid töötavad Rooma agoraa alal, tänu millele on suurem osa iidsest kompleksist päevavalgele toodud.
Rooma agoraa külastamine: monumendid ja vaatamisväärsused
Võrreldes Akropolise või Kreeka agoraaga ei paku Rooma foorumi arheoloogiline ala turistidele kuigi palju. Peale läänevärava ja iseloomuliku kaheksanurkse Tuulte torn Muinasajast on meie ajani säilinud vaid müürifragmendid ja üksikud taastatud sambad.
Näeme mõlemat kõige paremini säilinud hoonet väljastpoolt, jalutades arheoloogilises leiukohas ringi, ilma et oleks vaja piletit osta.
Athena Archegetise värav (kreeka keeles: Πύλη της Αρχηγέτιδος Αθηνάς)
Üks kahest iidsetest aegadest paremini säilinud hoonest on Ateena värav Archegetismis oli ehitatud Penteliidi marmorist aastal 11 e.m.a..
Monumentaalne sissepääs (nimega propyly) loodi tänu rahalistele vahenditele Julius Caesar ja Octavian Augustus. Ateenlased pühendasid hoone linna kaitsepühakule Ateenale. Värava pühendumisest ja sponsoritest teame tänu sellele raiutud kirjale.
See on säilinud meie ajani arhitraav, mis on toetatud neljale dooria järjekorras olevale veerule.
Ida värav
Kahjuks pole monumentaalsetest propüleenidest teine meie ajani säilinud. Kohe taastatud sammaste taga näeme idavärava aluseid.
Sissepääsu kaunistas joonia järjekorras neli sammast ja värav oli valmistatud Hymettuse mäe marmorist.
Kolonnaad foorumi lõuna- ja idaküljel
Rooma agoraa alal on juba üle saja aasta tehtud arheoloogilisi töid, tänu millele õnnestus rekonstrueerida kolonnaadi fragmente. Idaküljel seisab pikk rida mittetäielikke sammasid ning lõunaküljel on ümber ehitatud kolme samba ja antabletuuriga portikuse fragment.
Tuulte torn (kreeka keeles: Αέρηδες)
Arheoloogilise leiukoha kõige paremini säilinud hoone on kaheksanurkne tuulte tornmis on täielikult valmistatud Pentelite marmorist. Hoone on kõrge 13,80 mläbimõõduga umbes 8 m. Sees oli kaks sissepääsu (propyley) ning lõuna poolt külgneb hoonega väike ringplaaniga ehitatud ruum.
Monument asus Agora hoone kõrval, kuid selle ehitamise kuupäeva osas pole täielikku kokkulepet. See võib tekkida lõpus 2. sajand eKrst ammu enne Rooma ekspansiooni. Teine hüpotees on see, et projekteerimise eest vastutasid astronoom ja arhitekt Andronikos Kyrrosest, ja hoone püstitati u 50 e.m.a..
Hoone pidi teenima kellaaeg, nagu nimetati aja- ja ilmaolude vaatlemise kohta.
Tuulte torni kõiki seinu kaunistavad hästi säilinud reljeefid, millel on kujutatud kaheksa tuulejumala kehastusi.
Need on (vastavalt suunale):
- Boreas (põhjatuul),
- Kajkias (kirdetuul),
- Apeliotid (idatuul),
- eurodes (kagutuul),
- Notos (lõunatuul),
- Huuled (Edela),
- Sefiir (lääne tuul),
- Sciron (loodetuul).
Hoone esialgne katus on säilinud meie ajani, mis koosneb 24 plaati ja ümmargune päiskivi, millel seisab korintose tupp. Selle tipus pidi olema Tritoni skulptuur, mis tuulega pöörledes näitas oma suunda.
Sees oli veekella (või muu tööriista) mehhanism, iseloomulike süvenditega.
Kiriku kellatornina kasutati Bütsantsi ajal tuulte torni (oletatavasti freskode killud XIII sajand), ja Türgi okupatsiooni ajal muudeti hoone moslemite kloostriks (tekke), millest annab tunnistust mihrab ehk iseloomulik palvenišš. Siinkohal tasub mainida, et see on alles alguses XIX sajandil hoone oli peaaegu pooleldi kaetud. Peal Kaheksateistkümnes sajand maastikel on selgelt näha, et sissepääs oli väga madal.
Ainult pöördel 1838-1839 Ateena arheoloogiaühing avalikustas monumendi algsel kujul.
Kuigi torni pearuum on tühi, see samm sisse on ainulaadne võimalus näha hellenistliku arhitektuuri kunsti oma silmaga.
Agoranomion
IN 1. sajand, tuulte torni lähedal, nelinurkne hoone nimega Agoranomion. See asus palju idavärava kohal ja sinna viis lai trepp.
Meie ajani pole sellest palju säilinud – vaid fragment kolme kaarega fassaadist.
Tänu entablatuuri pealdisele on teada, et Agoranomion oli pühendatud Athena Archegetisele ja keiser Octavianus Augustusele, kes annetasid raha Rooma Agora ehitamiseks ning pärast tema surma arvati ta jumalate hulka.
On väga võimalik, et hoone oli tempel, kus Augustust kummardati, kuid selle kohta puuduvad veenvad tõendid.
Fethiye Dżami mošee (kreeka keeles: Φετιχιέ Τζαμί)
Kuni poolel teel XV sajand asemel Fethiye Dżami mošeest seal asus varakristlik basiilika. IN 1456 Osmanid sisenesid linna ja alustasid peaaegu kohe tööd kristliku templi muutmiseks moslemite mošeeks.
Selline kiire tegutsemine oli seotud Ottomani impeeriumi sultani kavandatava Ateena visiidiga Mehmed Teine vallutaja. Uus mošee oli mõeldud tähistama sultani epohhivõitu – Konstantinoopoli vallutamist – ja sellest ka templi vana nime: Vallutuste mošee ehk Vallutajate mošee.
Teisel poolajal 18. sajand lammutati 15. sajand hoone ja püstitati uhkem mošee, mis on säilinud tänapäevani. Alates Kreeka taasiseseisvumisest aastal XIX sajandil hoonel oli erinevaid funktsioone. Eelmisel kümnendil otsustati see renoveerida ja alates 2022. aasta sees on erinevad näitused.
Roman Agora: piletid, lahtiolekuajad, praktiline teave
Saame arheoloogilisse alasse siseneda, ostes ühe pileti või pileti seitsmele Ateena arheoloogilisele paigale.
Üksikpileti hind sõltub hooajast. Täiskasvanute piletid maksavad:
- 1. aprillist 31. oktoobrini: 8€,
- 1. novembrist 31. märtsini: 4€.
Alla 25-aastased sisenevad tasuta. Üle 65-aastastel pensionäridel on 50% allahindlus.
Üksikpileti hind on nii kõrge, et Rooma agoraa külastus on pääsme ostmisel kõige tulusam seitsmele Ateena iidsele mälestusmärgile hinnas 30€. Siia kuuluvad: Akropol, Kreeka agoraa, Rooma Agora / Foorum, Hadrianuse raamatukogu, Keramejkose kalmistu, Lykeioni arheoloogiline ala ja Olümpia Zeusi templid. Pääse kehtib viis päeva. Selle aja jooksul saame igasse atraktsiooni siseneda ühe korra. Tähelepanu! Tellimuse korral talvist allahindlust ei ole.
Praegused lahtiolekuajad ja tasuta sissepääsu päevad leiate siit.
