Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Kura sääre (Kuršių nerija) see on kahtlemata üks ebatavalisemaid kohti Leedus. Väike ala, kus metsiku looduse kõrvalt leiame arhitektuurimälestisi, rahvaarhitektuuri, kaasaegseid muuseume ning kuulsate kunstnike ja kirjanike suveniire. Reis nendesse piirkondadesse on unustamatu kogemus.
Piirkonna ajalugu
Legendi järgi ehitas sülda hiiglane Neringaet päästa kalurid merejumala viha eest. Nimi pärineb nende piirkondade Kurówi elanikeltkes siin varakeskajal viikingitega võitlesid (Skandinaavia sissetungijate asula jäänused leiti Vene poolel Teraväärest). Hiljem jagati maad Saksa rüütlite ja mõõgarüütlite vahel. Järgnevatel sajanditel tekkis sellele maalapile palju väikeseid kaluriasustusi.
Seitsmeaastase sõja ajal olukord muutus. Venelased langetasid puid, mis muutis radikaalselt kogu piirkonna maastikku. Looduslik kaitse tuule ja liiva eest on kadunud. Inimesed olid sunnitud lahkuma paljudest asulatest, mis kadusid tormidest puhutud liiva alla. Raske öelda, kes selle välja mõtles röga taasmetsastamise idee – osad allikad viitavad Preisi valitsusele, teised Nida elanikule Jerzy Dawid Kuwertile. Plaan sai edukalt ellu viidud ja sellest ajast on suur osa endistest luidetest metsastatud.
Üheksateistkümnenda sajandi lõpp ja kahekümnenda sajandi esimene pool tõi turistide ja patsientide huvi selle valdkonna vastu. Nidasse tulid maailmakuulsad inimesed kunstnikudnagu saksa ekspressionistid (Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechstein) või kirjanikud (Ernst Wiechert või Nobeli preemia laureaat Tomasz Mann).
Saksa asustuse lõpu neis piirkondades tõi II maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon. 1991. aastal rajati siia Kura sääre rahvuspark. 2000. aastal kanti spit (koos venekeelse osaga) UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tänapäeval on see üks populaarsemaid turismipiirkondi Leedus. Paljud turistid tulevad siia Lääne-Euroopast, seega on hinnad palju kõrgemad kui mandril. Mõned leedulased otsustavad ööbida Nemunase delta regionaalparki (Nemuno deltos regioninis parkas) ja lähevad sealt praamiga Neringasse. Siiski tuleb meeles pidada, et see on võimalik ainult puhkusekuudel (hiljem sõidavad praamid Neringasse ainult Klaipedast).
Kura sääre (Kuršių nerija) - vaatamisväärsused ja praktiline teave
Smiltynė
See on administratiivselt osa Klaipedastkuigi seda eraldab linnast lai kanal. Väike mõis on kuulus selle poolest Delfinaarium (Delfinariumas) ja Meremuuseum (Lietuvos jūrų muziejus) - üks enimkülastatud muuseume Leedus. Sellesse rajatisse pääsemiseks tuleb üle kanali praamiga nn Vana sadam (Danės g. 1). Seejärel saame jalutada mööda põhja poole viivat asfaltteed või kasutada mõnda linnaliinibussi, mis peatub kohe muuseumi kõrval. Jalutuskäik tundub aga huvitavam alternatiiv, sest seda näeme tee ääres näitus endistest Läänemerel sõitvatest laevadest ja väike puitehituse vabaõhumuuseum (Žvejo etnografinės sodybos kompleksas). Muuseum ja delfinaarium asuvad sülje lõpus - umbes pooleteise kilomeetri kaugusel praamist. Delfinaarium asub kaasaegses ümmarguses hoones ja muuseum asub endise kindluse kohas, mille siia ehitas Preisi armee.
Piletite hinnad on järgmised:
- Kombineeritud pilet Delfinaarium + Merilõvid (väljaspool hooaega): tavapilet - 7 € / sooduspilet - 3,50 €
- Kombineeritud pilet Delfinaarium + Merilõvid (kõrghooaeg): tavapilet - 10 € / sooduspilet - 5 €
- Merilõvid: 2 €
- Meremuuseum ja akvaariumid: tavapilet - 4 € / sooduspilet - 2 €
TÄHELEPANU! 2022. aastal suleti Aquaria renoveerimiseks!
Neringa (Neringos)
See on linn, mis hõivab suure osa sülitusest. See on üsna ebatavaline, sest koosneb neljast metsavööndiga eraldatud külast: Juodkrantė, Pervalka, Preila ja Nida. Nimi pärineb preisi keelest ja tähendab hüpet. Leedu keeles on see termin lihtsalt sülitamine. Mõnda vanasse kalurikülla jõudmiseks sõitke Smiltynes parvlaeva kõrvalt bussiga. Bussid on ühendatud parvlaevadega ja kui me ei tea, kus peatus asub, siis järgige enamikku inimesi, kes praamilt maha tulevad. Kui suvel Kuramaale tuleme, siis tasub varem tõusta ja esimesele bussile jõuda. Siis väldime turistide massi.
Juodkrantė
Endine kaluriküla, mis on sajandeid kuulus oma merevaigu poolest. 19. sajandil algas merevaigu kaevandamine tööstuslikus mastaabis. Kord välja on kaevatud palju neoliitikumist ja pronksiajast pärit merevaigust ehteid. Pikka aega ei olnud Juodkrantėl otsest ühendused Klaipedaga, aga pärast jahisadama ehitamist siia sõidavad ka praamid (ainult kõrghooajal!). Asula on kuulus selle poolest Nõiamäed (Raganų Kalnas) - puidust skulptuurid, mis kujutavad Leedu muinasjuttude, muinasjuttude ja legendide tegelasi. Peale mõne vana onni saame ka siin näha ajalooline Kurówi kalmistu (Miško g. 22).
Nõiamäe ümbrus kujundada nn paraboolsed luited. Mitmesaja aasta taguste tugevate tuulte tagajärjel võtsid siinsed luited hobusesadula sarnase kuju.
Pervalka (Pervelk)
Endises väikeses kalurikülas on säilinud mõned vanad kalurimajad. On teada, et see asub läheduses tuletorn.
Preila (Preil)
Veel üks Neringa valdustest seda külastavad turistid seal viibimise tõttu metsased luited. Selle põhjuseks on nende elanike tegevus, kes ohtliku liivaga võideldes istutasid mägimänni. Samuti püüti neid piirata aiaga või istutada kõrrelistega. Üks siinsetest luidetest on kogu poolsaare kõrgeim - Vecekrugas (tähendab vana võõrastemaja), on üle 67 meetri kõrge.
Nida (Nidden)
See kuulub Kuramaa vanimate külade hulka ja pean tunnistama, et kõige võluvam. Seda teati juba Saksa rüütli ajal, kuid 17. sajandil tappis katk kõik elanikud ja hooned kattusid nihkuvate luidete liivaga. Küla aga elavnes. Selle populaarsus sai alguse 19. sajandil, kui saksa kunstnikud selle avastasid. Ühes majas oli nende koloonia, täna näeme seal väikest muuseumi (Hermann-Blode muuseum, avatud 08.00-20.00). Ta tuli siia 20. sajandil Tomasz Mann ja ümbruskonnast rõõmustades ostis väikese maja. Paraku sundis tärkav natsism kirjaniku Nidast lahkuma. Mann ei naasnud enam sülitada. Täna oma vanas kodus saame näha näitust, mis on pühendatud Nobeli preemia laureaadile (Thomo Manno Memorialinis Muziejus, piletite maksumus: tavapärane - 2,50 € / alandatud - 1,00 €).
Küla on ka vaatamist väärt ajalooline muuseum (Neringos Istorijos Muziejus, avatud teisipäevast laupäevani, 10:00-17:00, pilet 1,00 €) ja ajalooline evangeelne kirik (Pamario g. 37). Seda iseloomustab erakordne ilu ajalooline Kurówi kalmistu hästi säilinud iseloomulike ristidega.
Enamik turiste suundub siiski peamiselt Venemaa piirile, kus saab imetleda nihkuvaid luiteid. Pean tunnistama, et need jätavad väga suure mulje. Kui me ei tunne end oma tugevuste piiril või ilm ei tekita kõndimise isu näeme kaitseala vaatepunktistpäikesekella kõrval (Wanderdünen). Muidu pole muud teha, kui liivaküngastel matkata. Kõnnime ainult selleks ette nähtud radadel, kuid tuleb tunnistada, et neid on siin palju. Tasub ringi käia terves piirkonnas, lähenedes päris piirile. Me näeme seal mitu puidust risti. See Prantsuse-Preisi sõja järel siia saadetud Prantsuse sõjavangide hauad. Kui meil on mobiiltelefonis automaatne võrguvalik, siis peaksime selle siinkohal välja lülitama, sest on üsna tõenäoline, et meie mobiil ühendub Venemaa pakkujaga (siis on kõnekulud palju suuremad).