Pruunkaru – 10 põnevat tühiasi

Anonim

Pruunkaru on Aasias, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas levinud kiskja. Kuigi kultuuris kujutatakse karusid sageli õrnade ja kohmakate olenditena, on nad inimesele väga ohtlikud ja palju parem on neid eemalt imetleda.

1. Pruunkarud söövad kõike, mida nad leiavad, ja jahivad. Nende hulka kuuluvad seened, seemned, linnumunad, vihmaussid, väikesed metsaloomad, teod ja kalad. Muidugi armastavad nad ka mett.

2. Poolas korraldati karukoole 16. ja 17. sajandil. Smorgoni akadeemia, mis asus tänapäeva Valgevenes, oli keskus, kus mustlased neid loomi koolitasid.

3. Erinevalt enamikust imetajatest suudavad karud värve ära tunda. Looduses ei juhtu midagi ilma põhjuseta. Karud tunnevad värvi ära, sest nad toituvad puuviljadest ja see võime võimaldab neil neid kergesti lehtedest ja rohust leida.

4. Karudel on parem haistmismeel kui inimestel ja isegi parem kui koertel. Tänu sellele, et see meel on neil hästi arenenud, saavad nad omavahel suhelda lõhnade tasandil.

5. Pruunkarud võivad jääkarudega paarituda ja paljuneda ning teadlased jälgivad aeg-ajalt mõlema liigi hübriide.

6. Pruunkarude täiskasvanud isased kaaluvad kuni 800 kilogrammi, emased umbes 500 kilogrammi vähem.

7. Emaskaru tiinus kestab kaheksa kuud ja kulmineerub kahe-kolme poega ilmale toomisega. Huvitaval kombel toimub sünnitus karu talveune ajal.

8. Väikesed karud veedavad oma esimesed elunädalad sõna otseses mõttes ema peal. Siis on nad nii haavatavad, et pugevad tihedalt selle karva sisse, et mitte külma maapinnaga kokku puutuda. Tänu sellele kaitsele suudavad nad ellu jääda.

9. Laarid on pesad koobastes, kus karud jäävad talveunne. Kuna talved pole nii karmid kui vanasti, on karudel tänapäeval probleeme talveunne jäämisega ja kui see õnnestub, ärkavad nad liiga vara.

10. Oma territooriumi märgistamiseks kraabivad karud puudelt koort, seejärel veerevad end uriinis ja hõõruvad vastu paljaid puid.