30. septembril avaldas Euroopa Liit aruande Kaukaasia augustisõja kohta. Eesmärk oli välja selgitada, mis juhtus, sest nagu öeldud, "ei saa Lõuna-Kaukaasias rahu olla enne, kui saavutatakse ühine arusaam faktidest". Siin on huvitavaid fakte ja olulist teavet Lõuna-Osseetia kohta.
1. Osseedid on etniline rühm, kes elab Lõuna-Osseetias Kaukaasia lõunaküljel Kesk-Gruusias ja Põhja-Osseetias Lõuna-Venemaal.
2. Lõuna-Osseetia on mägine provints Gruusia põhjaosas, mis jagab oma põhjapiiri Venemaa Põhja-Osseetia vabariigiga. Provintsi pealinn on Tshinvali.
3. Osseetiatel on kaks autonoomset piirkonda: Lõuna-Osseetia autonoomne piirkond Gruusias ja Põhja-Osseetia Vabariik Venemaal. Piirkondi jagavad Kaukaasia mäed. Nagu Abhaasia rahvas, tahavad osseedid ja mitte-grusiinid end Gruusiast isoleerida.
4. Venemaa president Dmitri Medvedev kuulutas Lõuna-Osseetia iseseisvaks riigiks 2008. aasta augustis pärast seda, kui Venemaa väed tõrjusid Gruusia rünnaku väikesele maalapile.
5. Enamik ligikaudu 70 000 inimesest on etniliselt erinevad grusiinidest ja räägivad oma keelt, mis on seotud pärsia keelega. Nad ütlevad, et Gruusia neelas end Nõukogude võimu ajal sunniviisiliselt ja tahavad nüüd kasutada oma enesemääramisõigust.
6. Konflikt keskendus Lõuna-Osseetiale ja Abhaasiale, kahele Gruusia "separatistlikule provintsile". Need on ametlikult Gruusia osad, kuid enamik riike ei tunnusta eraldi valitsusi.
7. Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat toetab Venemaa.
8. Viis päeva kestnud konflikti käigus hukkus Gruusiast 170 sõdurit, 14 politseinikku ja 228 tsiviilisikut ning 1747 sai vigastada. EL-i konflikti käsitleva ametliku teaberaporti kohaselt hukkus 67 Vene sõdurit ja 283 sai vigastada ning hukkus 365 Lõuna-Osseetia sõdurit ja tsiviilisikut.
9. Osseete on umbes pool miljonit. Enamik neist elab ja moodustab enamuse Põhja-Osseetias. Nad moodustavad ka enamuse Lõuna-Osseetias.
10. Eduard Kokoity on separatistide liider. 2006. aasta novembris valisid Lõuna-Osseetia külad, mis on endiselt Gruusia kontrolli all, välja rivaali, endise separatisti Dmitri Sanakojevi. Thbilisi toetab teda, kuid tema võim ulatub vaid väikesele osale piirkonnast.
11. Osseedid erinevad teistest Kaukaasia elanikest selle poolest, et nad ei ole põlisrahvaste rühm ega ole piirkonda läbinud türgi hõimude järeltulijad. Otsest teavet osseetide päritolu kohta on vähe. Enamik eeldusi põhinevad keeleuuringutel, arheoloogilistel tõenditel ja folklooriuuringutel.
12. Osseetia keel on klassifitseeritud Kirde-Iraani haru liikmeks ja see on tugevalt mõjutatud Osseetia ümbruses elavate rahvaste keeltest ning on kaugenenud Afganistanis kõneldavast puštu keelest ja Kesk-Aasias pamiiride räägitavast jaghnobi keelest. .
13. Nõukogude Liidu lagunemine vallandas Lõuna-Osseetias separatistliku liikumise, mis on alati olnud rohkem seotud Venemaa kui Gruusiaga.
14. Hinnanguliselt 70 000 inimest on valdavalt etnilised osseedid. Hinnanguliselt elab piirkonna mitmes külas 14 000 grusiini. Osseedid ja grusiinid on õigeusklikud kristlased, nagu ka enamik venelasi. Paljudel neist on Venemaa kodakondsus.
15. Umbes kaks kolmandikku umbes 30 miljoni USA dollari suurusest aastaeelarve tulust tuleb otse Moskvast. Peaaegu kogu elanikkonnal on Venemaa passid. Nad kasutavad valuutana Vene rubla.
16. Arvatakse, et osseedid põlvnevad alaanidest, ratsanike rühmast, kes tulid Kaukaasiasse ja segunesid sküütide ja sarmaatlastega. Sarmaatsia ratsanikud Musta mere põhjaosast tulid Kaukaasiasse umbes aastal 400 e.m.a.
17. Venemaa riigile kuuluv gaasigigant Gazprom ehitab piirkonna Venemaalt varustamiseks uusi gaasitorusid ja taristut ligikaudu 421 miljoni euro väärtuses.
Ajalugu
1. Lõuna-Osseetia nautis Nõukogude Gruusia koosseisus autonoomiat ja kuulutas iseseisvuse esimest korda välja 1989. aastal. Ta on ajanud oma asju ilma rahvusvahelise tunnustuseta pärast seda, kui ta lahkus Thbilisis asuvast Gruusia valitsusest 1991.–1992. aasta verises konfliktis, milles hukkus üle 1000 inimese ja kümned tuhanded pandi ümber.
2. Võimud korraldasid 1992. aastal rahvahääletuse, millega kuulutati välja provintsi iseseisvus, kuid rahvusvaheline üldsus ei märganud seda, mistõttu regioon jäi ummikusse. 2006. aasta novembris toimunud teisel referendumil hääletas Lõuna-Osseetia rahvas ülekaalukalt iseseisvuse poolt.
3. Venemaal on Lõuna-Osseetias rahuvalvajad, kuid Thbilisi süüdistab neid separatistide pooldamises.
4. Alates võimuletulekust 2004. aastal on Gruusia president Mihhail Saakašvili lubanud taastada Gruusia kontrolli Lõuna-Osseetia ja teise separatistliku piirkonna Abhaasia üle.
5. Venemaa tunnustab ametlikult Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat Gruusia osana, kuid on vaidlustes Gruusia valitsusega separatistlike liidrite poolel ning on andnud paljudele oma elanikele Venemaa kodakondsuse.
6. 2009 – ÜRO vaatlejad lahkusid Gruusiast peaaegu 16 aasta pärast. Missiooni Venemaa veto tõttu ei pikendatud. ELi teabekogumismissiooni aruandes märgitakse, et viis päeva kestnud konfliktile aitasid kaasa ajaloolised pinged ja nii Venemaa kui Gruusia ülereageerimine. Gruusia rünnakut Lõuna-Osseetia pealinnale Tshinvalile ööl vastu 7. augustit peetakse relvakonflikti alguseks, kuid raport märgib, et rünnak oli aastaid kestnud pingete, provokatsioonide ja vahejuhtumite kulminatsioon.
7.27. jaanuar 2016 – Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus annab loa uurida Venemaa, Gruusia ja Lõuna-Osseetia vägede poolt konflikti käigus toime pandud võimalikke sõjakuritegusid.