Vaatamata paljudele odavatele lendudele, Oslo poolakate meelest jääb see väljarändelinnaks, mitte turismilinnaks. Esiteks on nad takistuseks kõrged hinnad. Siiski tuleb tunnistada, et siiski Norra pealinnas pole palju sajanditevanuseid monumente just tema muuseumid vastavad ka kõige nõudlikumate inimeste ootustele.
Kuigi arheoloogilised uuringud näitavad, et linn asutati enne 1000. aastat, viitavad esimesed kirjalikud teated aastale 1048 ja kuningas Harald III Toore tegevusele. Kahjuks hävitasid arvukad tulekahjud, epideemiad ja võõrvägede rünnakud selle linna maa pealt. Tänane Oslo on 17. sajandil asunud Christiania (Kristiania) asustuse "laps", mis sai nime selle asutaja, kuningas Christian IV järgi. 1814. aastal sai sellest Norra pealinn, millest algas selle kiire arengu periood. See, mida varasemad ajaloolised katastroofid ei hävitanud, langes üheksateistkümnenda sajandi arhitektide ohvriks. Teisalt kujundas see aeg lõpuks linna iseloomu.
Kuidas Oslot külastada?
Linn ei ole suur, kuid osa selle monumente asub äärelinnas. See paistab eemalt silma Akershusi kindlus (tema territooriumil on mõni huvitav muuseumi rajatised), mis kaitses linna, kuid toimis ka raskevanglana. Rongiga linna saabuvad turistid satuvad päris tänava keskele Karl Johani värav. See viib Kuninglik palee. Norra pealinna äärealadel on omakorda Viikingilaevade muuseum, Munchi muuseum, park ja Vigelandi muuseum kui suusahüpe Holmenkollenis.
Kui palju aega peaksite kulutama Osloga tutvumisele?
Kuigi linn ei ole monumentide poolest nii rikas kui näiteks Praha, Pariis või Viin, siis äärmiselt huvitavate muuseumide olemasolu tähendab, et linn tuleks sellele pühendada natuke rohkem aega kui nädalavahetusel. Lisaks asuvad mõned neist Oslo vastaspunktides, mis (hoolimata üsna heast sidevõrgust) tähendab, et nende nägemiseks kulub veidi rohkem aega. Kui meid aga muuseumid ei huvita, on tegemist tüüpilise nädalavahetusega linnapuhkus absoluutselt piisavalt Norra pealinnaga tutvumiseksja.
Oslo pass
Oslol, nagu enamikul Euroopa pealinnadel, on ka oma linnakaart. See võimaldab tasuta sissepääs enam kui 30 muuseumisse, tasuta ühistransport ning allahindlused poodides, restoranides ja muudes vaatamisväärsustes. Kaarti saab osta järgmistes variantides:
| kellele | 24 tundi | 48 tundi | 72 tundi |
|---|---|---|---|
| täiskasvanud | 395 NOK (umbes 191 PLN) | 595 NOK (umbes 287 PLN) | 745 NOK (umbes 360 PLN) |
| lapsed | 210 NOK (umbes 101 PLN) | 295 NOK (umbes 142 PLN) | 370 NOK (umbes 179 PLN) |
| senors | 315 NOK (umbes 152 PLN) | 475 NOK (umbes 229 PLN) | 595 NOK (umbes 287 PLN) |
Rohkem infot leiab kodulehelt.
Oslo külastamine
Akershusi kindlus
Üle linna kõrguv kindlus pärineb 17. sajandist (kuigi esimene loss selles kohas ehitati 13. sajandi lõpus). See on mitu korda oma rolli täitnud vaenlase vägedele vastupanu osutades. Norralased väidavad, et seda ei vallutanud kunagi vaenlase armee (teise maailmasõja ajal loovutasid kaitsjad selle). Muidu loss toimis ka vanglana. Mitu aastat lebas siin Norra mässulise mahajäetud surnukeha Knut Alvssonkellele Taani kuninglik perekond keeldus matustest.
Tänapäeval on lossi mitut arhitektuuristiili ühendav hoov avatud kõigile külastajatele. Sellest on saanud mitme muuseumi asukoht. Relvajõudude muuseum (teine nimi on Kaitsemuuseum (Forsvarsmuseet)) tutvustab kohalike sõjavägede ajalugu keskajast kuni võitluseni Natsi-Saksamaa vastu. Need asusid ka linnuses Norra vastupanu muuseum (Norges Hjemmefrontmuseet).
Keskus
Oslo kesklinna telg on Karl Johansi värava jalakäijate alamille kõrval on mitu huvitavat objekti. See kuulub neile Luterlik katedraal 17. sajandistkuid taastati XIX sajandi keskel. Selle interjööris on säilinud palju huvitavaid monumente (puidust pingid ja kantsel), aga ka nooremad vitraažaknad, mille on kujundanud vähemtuntud (kuid sama andekas) Vigeland - Emanuel. Need asuvad promenaadi ja kindluse vahel Vanim (pärineb 17. sajandist) linnahooned. Friikide armastajad võivad olla huvitatud Pudelimuuseum (minipudeligalerii). Kagu pool paistab keskus eemalt, ehitatud punasest tellistest, kahe torniga raekoda. Tema fassaadi kaunistab linna kaitsepühak - Saint Hallvard (mõrvati rünnatud naise abistamise eest). Siin toimub Nobeli rahuauhinna tseremoonia (Stockholmis antakse välja auhindu teistes valdkondades).
Kuninglik palee ja selle ümbrus
Karl Johani värava lõpus asuv hoone pärineb 19. sajandist. Selle ehitamist alustati 1825. aastal ja see lõpetati 1849. aastal. Alates 1905. aastast sai paleest kuningliku perekonna alaline asukoht ja see täidab seda funktsiooni tänaseni. Kuid mõned selle ruumid on külastajatele kättesaadavaks tehtud. Pileteid saab tellida internetist või (kui kohti on veel) osta enne sissepääsu, vahetult enne ekskursiooni algust.
Kuningliku residentsi läheduses on mitmeid huvitavaid muuseume. Lõuna pool Henryk Ibseni tänaval asub selle kuulsa Norra näitekirjaniku muuseum. Kirjanik veetis oma viimased eluaastad Oslos (tollal Christiania) (elas siin ka aastatel 1850-57). Vaatamata kriitilisele suhtumisele mõningatesse Norra poliitilistesse otsustesse ja skandaalsete teemade käsitlemisele oma töödes oli Ibsen laialdaselt austatud ja hinnatud. Palju aastaid pärast tema surma jätkas Grand Cafe (kirjaniku lemmikrestoran) ühe laua reserveerimist talle.
Paleest ida pool, aadressil Universitetsgata 13, asub Rahvusgalerii. Enamik turiste tuleb siia, et näha kõige kuulsamat Edvard Munchi töö see on "Karjuda". Muuseumis on ka teisi kuulsaid kunstniku teoseid, nagu "Madonna" või häiriv "Tuhk" (pidage meeles, et Oslos on ka eraldi kunstnike muuseum - linna idaosa, aadressil Tøyengata 53). Loomulikult on Oslos asuvasse rahvusgaleriisse kogutud ka teiste kunstnike töid - näitusesaalides ja ladudes on üle 4500 maali, umbes 900 skulptuuri ning ligi 50 000 graafikat ja joonistust (perioodist antiikajast kuni 1945. aastani). See on ülekaalukalt suurim kunstikogu Norras ja üks suurimaid Skandinaavias.
Bygdøy
Endine saar, ja nüüd meelitab poolsaar tänapäeval palju turiste. Pole ime, sest siin on mitu esmaklassilist muuseumi. Külastajad saavad siin veeta kuni mitu päeva.
See on kõige populaarsem Viikingilaevade muuseum (Vikingskipshuset)mis esitleb kolme originaalset vanade skandinaavlaste paati. Nad jäid ellu ainult seetõttu, et pärast nende kaptenite surma kasutati neid haudadena. Esitletud paadid pärinevad 9. sajandist.
Teine vaatamisväärsus, mis meelitab palju külastajaid, on vabaõhumuuseum see on Norra rahvamuuseum (Norsk Folkemuseum). Rajatis on eksisteerinud aastast 1902 ja seal on 155 hoonet! Siia kogutud esemed on pärit erinevatest ajastutest ja riigi eri paigust. Näeme siin nii ajaloolisi maju endise Christiania eeslinnadest kui ka Goli linnast pärit puidust tikkirikut (pärineb 13. sajandist!). Hooajal tulevad vabaõhumuuseumisse käsitöölised ja restauraatorid, kes näitavad, milline oli elu möödunud sajanditel.
Oscarshall see on Norra valitsejate suveresidents, mida saab ka külastada. Kindlasti ei keela meresõiduhuvilised endale veel kolme selle poolsaare vaatamisväärsust. Näete siit Kon-Tiki muuseum (esitleb Thor Heyerdahli mälestusesemeid. See 20. sajandi meremees ületas rekonstrueeritud iidsetel paatidel Atlandi ja Vaikse ookeani), Frami muuseum (laev "Fram", mis osales Nanseni ja Amundseni polaarretkedel) või Norra laevandusmuuseum.
Frogneri park
Paljude turistide jaoks on see park Norra pealinna atraktsioon number 1. Haljasala on rikastatud 192 Norra kunstniku skulptuuriga Gustaw Vigeland. Väändunud nägudega alasti figuurid veidrates ekspressiivsetes poosides meelitavad igal aastal sadu tuhandeid turiste! Kunstnik kinkis skulptuurid linnale vastutasuks pensionile jäämise ja lubaduse eest need esitleda. Ja kuigi Oslost pärit Vigelandi koostöö polnud täiuslik, võime täna näha seda ebatavalist obeliskiga kompleksi keskpunktis, mis koosneb enam kui sajast inimkehasid kujutavast skulptuurist. Unustamatu elamuse garanteerib külaskäik pärast pimedat – hämaraid allee uudistatakse "hing õlal" kummaliste tegelaste valvsa pilgu all. Pargi kõrval asub kunstnike muuseum.
Holmenkollen
Talispordihuvilised külastavad kindlasti äärelinna Holmenkolleni mägi. See on siin üle saja aasta vana suusahüpe milles ta on triumfeerinud viis korda Adam Malysz!
Turvalisus
Oslo külastus ei tohiks olla eriti ohtlik. Küll aga tuleb olla ettevaatlik õhtustel jalutuskäikudel jalakäijate tänaval Karl Johansi väravas. Koht kubiseb värvikatest prostituutidest ja kihutajatest. Parem pole ka Gronlandi kesklinnaosas, kus võib edukalt kohata narkodiilereid ja pisivargaid.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei vala norrakad end krae alla, mistõttu võib juhtuda, et nädalavahetusel kohtame lootusetuid ja agressiivseid pealinlasi – kuigi selliseid olukordi tuleb ette pigem harva.
Toit
Norra kööki seostatakse eelkõige merega. Nii et kõige parem on proovida kohalikke kala ja mereannid. Vaidlusi tekitab tehistingimustes kasvatatud Norra lõhe, kuid merest pärit kala peaks olema tervisele ohutu. Pealegi saab siin proovida midagi meie jaoks eksootilist põdra- või põhjapõdraliha. Mõned restoranid teenindavad ka metsise toidud. Norralased on uhked ka kõrge kvaliteedi üle mahetaludest pärit juustud. Osta saab ka siit mustikamoos.
Kuidas Oslos raha säästa?
Oslo on üks maailma kalleimaid linnu ja isegi lühike viibimine Norra pealinnas võib turisti eelarvet tõsiselt kahjustada. Kuidas siis linna külastada ja mitte kaotada palju raha? Sa saad ainult temaga leppida tasuta vaatamisväärsused - nt jalutuskäik Akershusi lossi sisehoovis või Vigelandi skulptuuridega Frogneri pargis (need on tasuta atraktsioonid).
Tasuta saab külastada botaanikaaeda, Oslo linnamuuseumi (Frognerveien 67) ja töömuuseumi (Sagveien 28). Samuti tasub meeles pidada, et neljapäeviti saab Rahvusgaleriid külastada tasuta.