20 lõbusat fakti gorillade kohta, millest te pole kuulnudki: vähetuntud teave

Anonim

Gorillad on suured ahvid, kes on pärit Aafrikast. Tavaliselt jagunevad need kahte rühma. Mägigorilla elab Kesk-Aafrika mägistes piirkondades ja madalsoogorilla Kesk- ja Lääne-Aafrika tasaste ja tihedate metsade vahel. Lugege põnevaid näpunäiteid ja vähetuntud teavet gorillade kohta.

1. Gorillad on suurimad praegu elus olevad ahvid ja neid peetakse hominiidideks. See tähendab, et nad on püstise kehahoiakuga, intelligentsed ning oskavad ka tööriistu valmistada ja kasutada.

2. Gorillad kipuvad tänu oma suurusele ja hirmuäratavale näole olema väga ohtlikud. See aga ei vasta tõele. Tegelikult on gorillad leebe iseloomuga ja taimtoidulised.

3. Gorillad söövad iga päev umbes paarkümmend kilogrammi toitu, peamiselt puuvilju, juuri, taimi, võrseid ja puukoort. Sellel liigil on sageli ka kalduvus koprofaagiale, s.o oma väljaheidete söömisele.

4. Looduses leidub gorillasid ainult Aafrikas, peamiselt Nigeeria, Kongo, Uganda, Rwanda, Gaboni ja Angola aladel.

5. Maailma suurim gorilla oli täiskasvanud pika isase kõrgus, täpsemalt 183 cm. Ka tema kaal oli muljetavaldav, sest ta kaalus 225 kilogrammi.

6. Gorillad armastavad veeta aega teiste oma liigiliikmetega ja suhelda nendega mitte ainult helide, vaid ka näoilmete kaudu.

7. Kui gorilla seisab püsti ja hakkab rusikatega vastu rinda lööma, nagu King Kong ja gorillad multikates, tähendab see, et ta tunneb end ohustatuna või vastupidi, on suurepärases tujus ja lõbus.

8. Isased eelistavad oma suuruse tõttu maale kinni jääda, noored gorillad ja kergemad emased aga armastavad puude otsa ronida.

9. Nagu inimestel, on ka gorilladel sõrmejäljed ja ühe gorilla sõrmejäljed on ainulaadsed.

10. Tiinus kestab 250 päeva ja gorillapojad sünnivad lahtiste silmadega ja magavad viis aastat koos emaga.

11. Sõna "gorilla" etümoloogia ulatub tagasi kreeka keelde ja sõna "gorillai", mis tähendas "karvaste naiste hõimu". Neid kutsus Kartaago meremees, kes tuli tänapäeva Sierra Leonesse viiendal sajandil eKr.

12. 1960. aastatel püüti Ekvatoriaal-Guineas kinni täiesti ebatavaline gorilla. See oli üsna valge karva ja heleda nahaga albiinogorilla. Ta viidi üle Barcelona loomaaeda ja ristiti lumehelbe ehk lumehelbe nimega. Praeguseks on ta ainus teadaolev albiino gorillade seas.

13. Gorillasid ähvardab väljasuremine, hoolimata sellest, et kõige arvukam madalsoogorillade rühm on lausa sada tuhat isendit. Looduslikes tingimustes elavad nad keskmiselt kümme aastat lühemalt kui vangistuses, kus nad elavad kuni kuuskümmend aastat.

14. Gorillad saavad õppida konkreetse viipekeele ja kasutada seda ulatuslike narratiivide kudumiseks. Gorilla kirjeldas sel viisil oma ema surma salaküttide käe läbi.

15. Gorillad peavad söömise ajal olema õnnelikud, sest neile meeldib selle tegevuse ajal ümiseda ja uusi laule koostada.

16. Isase gorilla selg on pärast küpsemist kaetud valge karvaga. Siis öeldakse, et sellel on "silverback", mis on hõbedane seljaosa, ja see pole üldse vananemise märk.

17. 1980. aastatel oli Jambo gorillal Jersey loomaaiast võimalus tõestada, kui kaitsevad gorillad on. Tema lennurajale jooksis teadvuse kaotanud viieaastane laps. Gorilla hoolitses poisi eest väga.

18. Looduslikes tingimustes on gorillale suurimaks ohuks leopard, kes võib viimse hetkeni märkamatuks jääda ning tänu oma tugevusele saab hakkama endast palju suurema vastasega.

19. Gorillad ei joo palju vett, sest veest, mida nad söövad, piisab neile. Viimased armastavad ka kääritatud hõrgutiste alkohoolset järelmaitset, sellest ka teadlaste järeldus, et gorillad on altid stimulantidele.

20. Looduses mitte elavate gorillade ebaõige toitumine võib põhjustada tõsiseid südamehaigusi, seega hoolitsevad hooldajad, et pakkuda neile seda, mida nad loodusest otsiksid.