Paavianid on primaadid. Paavianid elavad erinevates elupaikades ja neid võib kohata steppides, savannides ja poolkõrbetes, aga ka kivistel aladel ja metsades. Õppige tundma üllatavaid kurioosumeid ja teavet paavianide kohta.
1. Paavianid on vervet perekonda kuuluvad imetajad, kes ulatuvad viiekümne kuni üle saja sentimeetri pikkuseks ja kaaluvad viisteist kuni kolmkümmend kilogrammi.
2. Paavianidele iseloomulik tunnus on alasti ja värviline nahk tuharatel. Emastel on sellel pruunid ja lillad toonid, samas kui raseduse ajal muutub see heledamaks ja muutub roosaks.
3. Paavianid söövad kõike, mida nad oma elukohast leiavad, sealhulgas rohtu, puuvilju, pähkleid, lehti, juuri, mugulaid, lilli ja seemneid. Samas pole nad taimetoitlased, sest armastavad ka selgrootuid, väikelinde ning väikese kavalusega õnnestub neil rohkem kui korra koos kitse või noore gaselliga pidutseda.
4. Paavianid on karjaloomad ja poegadel on emaga alati väga tugev side. Nende rituaalid on väga sarnased inimeste rituaalidega, näiteks tõusevad nad regulaarselt üles, otsivad toitu, siis veedavad aega karjas ja päeva lõpuks lähevad nad alati samasse kohta tagasi magama.
5. Paavianid on viis liiki: oliiv, maasai, guinea, mantel ja karu. Kõige levinumad on Maasai ja oliivipaavianid, mida leidub Ida-Aafrikas.
6. Inimestel ja paavianidel on palju ühist. Teadlased on leidnud, et inimese ja paaviani DNA kattub enam kui üheksakümne protsendi ulatuses.
7. Paavianid on äärmiselt tugevad ja neil on väga tugevad lõualuud, kuid nad ei ole agressiivsed ja tavaliselt väldivad vastasseisu. Kaklemise asemel peletavad nad potentsiaalseid ründajaid kireva karjega.
8. Väikseim paavianiliik on Guinea paavian, kes ulatub umbes 50 sentimeetrini, ja suurim on karupaavian, kes võib olla kuni 120 cm pikk.
9. Emane paavian poegib iga kahe aasta tagant ja tiinus kestab umbes kuus kuud. Tavaliselt sünnib ainult üks paavianipoeg, samas kui topeltsünd ühe raseduse ajal on äärmiselt haruldane.
10. Paavianid võivad harjuda igasuguste tingimustega, kui neil on antud kohas juurdepääs veele ja toidule. Peale nende kahe nõude ei ole nad valivad ja elavad nii kõrbes kui ka metsas.
11. Rühmi, kuhu paavianid koonduvad, nimetatakse palatiteks. Kõige sagedamini on neis umbes kaheksa isast, kaks korda rohkem emaseid ja noori, kuid on ka karju, kus elab koos üle saja isendi.
12. Paavianide repertuaaris on üle kolmekümne heli, tänu millele nad suhtlevad.
13. Kuigi paavianid on maismaaliik ja nende saba kasutatakse pigem tasakaalu hoidmiseks kui ronimiseks, suudavad nad end ohu korral puude otsas kaitsta. Samuti kaitsevad nad väga oma territooriumi sissetungijate eest.
14. Inimesed on paavianidele suureks ohuks. Salakütid jahivad neid nende maitsva liha tõttu ja paljud paavianid satuvad laboritesse, kus nad teevad nendega meditsiinilisi katseid.
15. Paavianid tunnevad lühikesed ingliskeelsed sõnad kergesti ära.
16. Lõuna-aafriklased võitlevad paavianide jõugudega, kes rändavad elurajoonides ning rüüstavad kööki ja autosid toidu otsimisel.
17. Paavianidel on huvitav huumorimeel. Mõnikord nopivad nad oma lõbuks vanu röövkasse, kui teavad, et saavad neist eemale.
18. Nagu hamstritel, on ka paavianidel põsekotid ja nad suudavad neisse toitu säilitada.
19. Noored paavianid saavad iseseisvaks kaheksa-aastaselt ja need ahvid võivad elada kuni 45 aastat.
20. Mantelpaavianid moodustavad haaremisüsteeme ja ülejäänud neli paavianiliiki elavad segakarjades, kus ükski paavian pole oma paarilisele truu, ja vastupidi.