Kuveidi kliima on kuiv kõrb, kus on väga kuumad suved ja lühikesed jahedad talved.
Kuveidi osariik jäi olümpiamängudelt välja valitsuse seadusandluse tõttu, mis lubab osariigil sekkuda spordiorganisatsioonide valimistesse. Selle tulemusena võistlevad Kuveidi sportlased iseseisvate sportlastena oma lipu asemel olümpialipu all.
2006. aastal võttis Kuveit esimese riigina kasutusele kaameli võidusõidu kaugjuhitavate džokirobotidega.
Kongressi heakskiitu Esimesele Lahesõjale mõjutas Kuveidi meditsiiniõe tunnistus, kes väitis, et ta nägi pealt, kuidas Iraagi sõdurid tõmbasid inkubaatoritest välja imikud ja viskasid nad põrandale surema. Seda ei juhtunud kunagi. Õde ei olnud õde. Teda õpetas piaristlikus seltskonnas.
7. septembril 1961 võttis Kuveit vastu oma lipu.
Kuveit on pärast orkaani Katrina abi andnud 500 miljonit dollarit.
Kuveidi rahvuslind on pistrik.
Kuveidi mehed kannavad Dishdashi, mis on kuumadel suvekuudel tavaliselt valge. Seevastu talvel on Dashdashasha tavaliselt valmistatud villast ja on tumedates toonides.
1961. aasta juunis oli Kuveit Suurbritannia kaitse all, see polnud kunagi koloonia. Kui Kuveit ühines ÜROga, oli see 111. riik, kes ühines. On hea, et nad ühinesid ÜROga, sest Kuveit sai ÜRO-lt abi, kui Iraak teda 1990. aastal tungis.
Kuveidi naftapõlengute kustutamiseks kinnitas Ungari tuletõrjemeeskond T-34 tanki külge 2 MiG mootorit, et pumbata leeki merevett.
Kuveidil on 10% kõigist maailma naftavarudest. Toornafta müük teistesse riikidesse moodustab peaaegu poole Kuveidi sissetulekutest.
Riigi karmide kliimatingimuste tõttu pole põllumajandus võimalik. Selle asemel ostab Kuveit toitu teistest riikidest ja püüab ise kala.
Kuveit on samuti alla kirjutanud tuumakatsetuste keelustamise lepingule, mis keelab piirkonnas tuumarelvade ja -ainete katsetamise.
Kuveidis on iga naise kohta 1,43 meest.
Ainult 0,6% Kuveidi pindalast loetakse põllumaaks.
Arvatakse, et Kuveit oli osa varajasest tsivilisatsioonist 3. aastatuhandel eKr. ja kauples Mesopotaamia linnadega.
18. sajandil asutatud valitsev al-Sabahi dünastia asutati 1899. aastal, kui Kuveit läks Briti kaitse alla. Täielik iseseisvus saavutati 1961. aastal. Iraak ründas Kuveiti 1990. aastal, kuid USA juhitud koalitsioon juhtis Iraagi vägesid.
Enne 1990. aasta sissetungi nõudis Iraak 10 miljardi dollari suurust hüvitist Kuveidi väidetava ebaseadusliku puurimise tõttu saamata jäänud naftatulude eest. Kuveit pakkus 9 miljardit dollarit, Iraak langes allakäiku ja kaotas lõpuks koalitsioonivägedele kuni 35 000 sõdurit.
2006. aasta aprillis hääletasid naised Kuveidis esimest korda pärast seda, kui riik loobus naiste valimistel osalemise keelust.
Pärast Iraagi sissetungi Kuveiti 1990. aastal ehitas ÜRO Julgeolekunõukogu Kuveidi-Iraagi tõkke, et vältida tulevast sissetungi Iraaki. Eraldustõke on kilomeetri pikkune sügav kraav, mida valvavad sajad sõdurid ja helikopterid.
Maailma suurim rehvide prügila asub Kuveidis Sulabiyas. Kuna enam kui seitse miljonit rehvi on kasutusest kõrvaldatud, on neid kosmosest näha.