Krabid on suurim koorikloomade rühm, kus on rohkem kui 10,5 tuhat erinevat liiki. Mõned neist on erakordselt kaunid ja värvilised, teised meenutavad väikseid merekoletisi, teised võivad ulatuda tohututesse suurustesse. Meid ei paelu mitte ainult nende mitmekesisus, vaid ka nende anatoomia ja eluviis. Tutvustame 10 huvitavat fakti krabide kohta!
1. Selle koorikloomade rühma suurim esindaja on Jaapani Vaikse ookeani krabi, kelle jalgade siruulatus võib ulatuda kuni 4 meetrini, mis kuulub nn. elavad fossiilid ehk looma- ja taimeliigid, mille lähimad evolutsioonilised sugulased on ammu välja surnud.
2. Krabid võivad liikuda igas suunas – sageli külili või tahapoole.
3. Enamik krabisid ei oska ujuda, nad liiguvad mööda veekogude põhja või randades.
4. Erinevad vähiliigid võivad elada äärmiselt erinevates tingimustes. Neid leidub soolases mere- ja ookeanivetes, aga ka mageveekogudes. Mõned liigid elavad kalda lähedal, teised armastavad sügavat vett. Krabisid võib leida nii külmadest Arktika meredest kui ka soojadest troopilistest vetest.
5. Krabide lõpused paiknevad seljakilbi all, mis kaitseb neid liigse kuivamise eest. Tänu sellele saavad krabid kuivadel aladel kergesti liikuda.
6. Mõnel vähiliigil on omapärased paaritumisrituaalid (nt spetsiifilise paaritustantsu näol), ka isaste vahel toimuvad võitlused potentsiaalse paarilise poolehoiu nimel.
7. Gas Porutnik on enim püütud krabiliik, mis moodustab umbes 20% kogu krabisaagist. Selle liha on õrn ja pehme ning see on dieedi aluseks paljudes kohtades üle maailma.
8. Poolas võib kohata kolme erinevat krabiliiki: nad on kõik väikesed ja elavad peamiselt Läänemeres, kuid neid võib kohata ka jõgedes.
9. Mõned troopiliste krabide liigid ei ela mitte meres, vaid maismaa kohtades, mida iseloomustab kõrge õhuniiskus. Kuid need liigid naasevad pesitsusperioodil meredesse.
10. Mõned krabide närvikeskused asuvad kõhupiirkonnas ja teoreetiliselt võivad krabid pärast aju eemaldamist siiski täita mõnda funktsiooni (nt seedimist).