Abhaasia on osaliselt tunnustatud riik, mida kontrollib separatistlik valitsus Musta mere idarannikul ja Kaukaasia edelatipus. See on Venemaa turistide seas populaarne sihtkoht.
Osariik asub Musta mere idakaldal, piirneb loodes Venemaaga Psou jõel, Sotši linna lähedal ning idas Gruusiaga Inguri jõe ääres ning põhjas Suurega. Kaukaasia mäeahelik.
Subtroopiline kliima ja lumised mäed koos randade, koobaste, järvede ja mägedega ning kirikute arhitektuuriline ja religioosne pärand muudavad Abhaasia erakordseks.
Pärast Gruusia-Vene sõda aastatel 1992-1993 ja vaatamata suurema osa infrastruktuuri hävingule õnnestus Abhaasial taastada oma peamised majandussambad, milleks on turism ja põllumajandus. Kuigi Abhaasia territooriumi taastamiseks tehti palju jõupingutusi pärast sõda, on piirkond endiselt Venemaa poolt okupeeritud, hävitamine toimub kogu territooriumil.
2008. aasta augustis jätkusid lahingud Lõuna-Osseetia sõja ajal, millele järgnes Abhaasia ametlik tunnustamine Venemaa poolt, 1994. aasta relvarahulepingu tühistamine ja ÜRO missiooni lõpp.
Iseseisva riigi staatust tunnustavad rahvusvaheliselt vaid Nauru, Nicaragua, Venemaa ja Venezuela. Abhaasia on väga sõltuv Venemaa toetusest ja valuutast ning tema poliitiline olukord on ebakindel, nagu ka Lõuna-Osseetia ja Kosovo puhul.
Piirkonnal oli Nõukogude Gruusia koosseisus autonoomia ajal, mil Nõukogude Liit hakkas 1980. aastate lõpus lagunema.
Vaatamata 1994. aasta relvarahulepingule ja aastatepikkustele läbirääkimistele on vaidlus endiselt lahendamata. ÜRO vaatlusmissiooni ja Venemaa juhitud Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) rahuvalvejõudude pikaajaline kohalolek ei takistanud mitmel korral vägivalla puhkemist.
28. augustil 2008 kuulutas Gruusia parlament Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud territooriumiks, seda seisukohta toetab valdav enamus rahvusvahelisest üldsusest.
Sukhumi botaanikaaed on üks Kaukaasia vanimaid botaanikaaedu, mis asutati 1838. aastal.
Abhaasia on sajandivanuste elanike arvu rekord. 1956. aasta andmetel elas Abhaasias 270 üle 100-aastast ja 11 vanemat kui 120-aastast inimest.
Abhaasia on salapärane, mitte-Gruusia rahvas, mis on nende endi autonoomne vabariik Gruusias-Abhaasias, Abhaasia autonoomses Vabariigis. Mõned neist asuvad ka Venemaal.
Umbes pooled abhaasidest on õigeusklikud ja umbes pooled sunniidid.
Abhaasia kultuur on tüüpiline Kaukaasiale. Ühiskond on keskendunud perekonnale ja organiseeritud tugeva patriarhaalse võimu all. Mõlemad suured pered on ühised.
Lapsed elavad sageli oma vanemate lähedal asuvates majades.
1990. aastatel oli Abhaasias ligikaudu 154 000. Abhaasid. Abhaasia asulaid on ka Edela-Gruusias Abhaasia Autonoomses Vabariigis ning Türgis ja mujal Lähis-Idas.
Abhaasi keeles, abhaasia keeles, on maailmas kõige vähem täishäälikuid. See on Loode-Kaukaasia keel koos tsirkuse keelega.
Abhaasil oli kirjakeel alles 1860. aastatel, kui vene sõdur-lingvist selle keele leiutas.
1989. aastal ütles 97% abhaasidest, et abhaas on nende emakeel ja 78,2% ütles, et nad valdavad vene keelt. Paljud neist räägivad ka vene ja vähesel määral gruusia keelt. 1990. aastate algusest oli koolides õppekeeleks abhaasia keel.
Aastas ekspordib Abhaasia Venemaale üle 1500 tonni mett.
Abhaasias on hobuste võiduajamine kõige populaarsem spordiala.
Katedraali ehitamisel St. Kiievis asuvas Sophias osalesid Abhaasia elanikud.
Viinamarjakasvatus tekkis Abhaasias tuhandeid aastaid eKr.