3. mai põhiseadus võeti vastu 1791. aastal, 19 aastat pärast esimest jagamist ja ajal, mil Poolas valitses magnaatide valitsemise tõttu kaos. Teda kutsuti sureva kodumaa viimseks tahteks ja testamendiks. Saage teada huvitavat teavet ja näpunäiteid 3. mai põhiseaduse kohta.
1. Põhiseaduse autorid olid Hugo Kołłątaj, Ignacy Potocki ja kuningas Stanisław August Poniatowski. See oli teine allakirjutatud põhiseadus maailmas. Esimene võeti vastu Ameerika Ühendriikides.
2. Põhiseadus kehtestas võimude jaotuse seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Selle eesmärk oli kehtestada kord Poola poliitikas ja õiguses.
3. Dokumendiga tühistati vabad valimised, mis Poolas hästi ei toiminud. Pärast Stanisław August Poniatowski surma pidi võimu Poolas üle võtma Wettinite dünastia valitseja ja seejärel pidi see pärandama.
4. Seadusandlik võim pidi kuuluma parlamendile ehk saadikutekojale ja senatikojale.
5. Täidesaatev võim kuulus Kuninglikule Nõukogule ehk kuningale, viiele ministrile ja Poola primaadile. Hääleõiguseta jäid troonipärija, Seimi marssal ja kaks sekretäri.
6. Põhiseadus kestis vaid neliteist kuud. Selle vastased olid kõik magnaatide klassist, kes kaotasid üleöö võimaluse rikkaks saada või parlamendiliikmetele altkäemaksu anda. 1792. aastal moodustati Peterburis Targowica konföderatsioon.
7. Targowiczi elanikud olid kindlad reformide vastased, kes sisenesid koos Vene sõjaväega Poolasse. Sõda Venemaaga lõppes poolakate lüüasaamisega ja riigi teise jagamisega.
8. 1794. aastal puhkes Kościuszko ülestõus, mis lõppes vastiku lüüasaamise ja kolmanda jagamisega 1795. aastal ning Poola lakkas ametlikult olemast. Kuni selle päevani tähistati põhiseaduse vastuvõtmist 3. mail. Hiljem keelati selle püha tähistamine kõigis vaheseintes.
9. Sõdadevahelisel perioodil, kui Poola taasiseseisvus pärast 123 aastat, hakati taas pidama 3. mai püha. Natside okupatsiooni ajal ei saanud poolakad taas seda korda tähistada ja see traditsioon naasis alles 1981. aastal.
10. Enamik 3. mai põhiseadusele allakirjutanutest olid vabamüürlased. Üks selle autoreid, Hugo Kołłątaj, kuulus samuti vabamüürlaste looži.