Le Panier, Marseille' vanim linnaosa, näib olevat selle multikultuurse linna kõige värvikam piirkond. Kitsad tänavad ja trepid, mis on täis atmosfääri nagu Napolist välja võetud, ajaloolised hooned ja tänavakunst kõikjal. Kõik see omavahel segatuna loob originaalse segu, mis on nii erinev teistest linnaosadest.
Le Panier kokkuleppeliselt algab see raekoja tagant ja ulatub aeglaselt ülespoole. Algne vanalinn oli ehitatud kolmele künkale, nii et peaksime valmistuma pikemaks jalutuskäiguks.
nimi Le Panier see tähendab lihtsalt korvi. Kust nimi tuli? Tõenäoliselt ühest võõrastemajast, mis asub praeguse Rue Panieri territooriumil.
Ajalugu
See piirkond oli juba asustatud kreeklasedkes moodustas v VII sajand eKr tänase Marseille nimelise koloonia asemel Massalia. Ühel varem pubidega täidetud väljakul oli Kreeka agoraa. Hiljem vallutasid mäe ka roomlased.
Linnaosa on vahepeal arenenud Kuueteistkümnes ja kaheksateistkümnes sajandkui siia asusid elama jõukad kaupmehed, kes olid rahul sadama lähedusega. Sellest perioodist pärinevad vanimad hooned. Elanike struktuur muutus vahepeal 17. ja 18. sajandkui jõukamad rentnikud otsustasid sadamast ära kolida ja nende asemele hakkasid sisserändajad. Linnaosa mitmekesisust mõjutasid külalised Sitsiiliast, Korsikalt ja Aafrikast.
Vanalinna alumine osa sai Teise maailmasõja ajal palju kannatada. Ajalooline vanalinn oma tiheda hoonestusega ulatus varem peaaegu sadama endani. Kaldaäärne piirkond kutsuti Saint-Jean. Saksamaa sisse 1943. aasta Kitsaste käikude ja tänavate kontrollimisega seotud probleemide tõttu otsustati lammutada terved hooneread. u 1500 kodu. Säilinud on vaid mälestised või strateegilise väärtusega hooned.
Ainus tavaline maja, mis lammutamisest üle elas, on Hotel de Cabre (aadress: 27 Grand Rue). Maja on ilmselt ehitatud esimesel poolel XVI sajandil. Huvitaval kombel nihutati hoonet sõjajärgse tänava rekonstrueerimise käigus 90 kraadi.
Le Panieri külastamine
Parim viis vanalinnaga tutvumiseks on jalutades, soovitavalt ilma detailplaneeringuta kitsaste tänavate ja väljakute vahel. Kui vanasti peeti Panieri linnaosa ohtlikuks kohaks, siis tänapäeval kohtame päevasel ajal peamiselt turiste ning pubide ja restoranide omanikke. Linn on teinud palju tööd, et muuta mahajäetud ja ülerahvastatud piirkond üheks lemmik turismisihtkohaks. Sellegipoolest tasub olla ettevaatlik, eriti pimedal ajal ja põhimarsruutidest kaugel.
Eraldada tasub ka vanalinna alumine ja ülemine osa. Unikaalse atmosfääri tundmiseks peaksime minema La Vieille Charite'i kompleksi piirkonda. Vanalinna alumine osa koosneb uuematest tänavatest ja ainult osast säilinud mälestistest algsetest hoonetest.
Vanalinna alumine osa
Otse Marseille raekoja taga asuv ala ei erine täna kuigi palju teistest linna ümbritsevatest piirkondadest. Vanalinna alumist osa eristavad muust vähesed säilinud ajaloolised hooned ja rajatised.
Ideaalne näide on Maison Diamantée, ehk praktiliselt raekoja tagaosas asuv hoone. Elukoht on arvatavasti ehitatud keskele XVI sajandil jõukate kaupmeeste nimel. Kompleksi nimi viitab fassaadile, mis on kaetud Itaalias populaarse mustriga, mis viitab pooleks lõigatud teemantidele. Tasub proovida sisse vaadata ja näha kauneid treppe ja atmosfääri kaunistusi.
Natuke edasi näeme eelmainitud hoonet Hotel de Cabre (aadress: 27 Grand Rue). Tasub otsida hoone kõrval olevat infotahvlit, seal näeb hoonet teisaldades fotosid töödest.
Kahe mainitud hoone vahel põhja poole vaadates näeme all-linna ehk kõige muljetavaldavamat kompleksi - Hotell Dieu. Kaheksa sajandit asus selles kohas linna peahaigla, kuigi hoone praegune kuju on paljude muudatuste ja ümberehituste tulemus. XIX sajandil. Pärast rekonstrueerimise lõppu avati see ise ametlikult Napoleon III. 2013. aastast tegutseb hoonetes viietärnihotell InterContinental. Hotelli ehitustööde käigus avastati 12. sajandist pärit kabeli jäänused ja roomaaegne mosaiik, mida saab näha avalikkusele avatud kultuuriruumis (remont käib kuni 2022. aasta jaanuarini ja külastamine pole võimalik).
Muud monumendid ja huvitavad kohad
- Pavillon Daviel - Maison Diamantée põhjaküljel asub endine kohtumaja. Tasub heita pilk huvitavale fassaadile ja peaukse kohal asuvale rõdule. Vanasti oli hoone ees giljotiin.
- Place de Lenche - mõnus väljak, mida ümbritsevad kohvikud ja kohvikud, kust avaneb vaade sadamale. See on täpselt koht, kus vanasti asusid Kreeka agoraa ja Rooma foorum. Väljaku nimi pärineb jõukalt perekonnalt, kelle elukoht selles kohas asus. Kahjuks kompleks lammutati 1943. aastal.
- St. Lawrence (Église Saint-Laurent) - vanalinna loodeotsas, St. Forti kindluse müüride kõrgusel. John, seal on üks huvitavamaid hooneid kogu Marseille's - 12. sajand kirik Saint-Laurent'i kirikus. Kahjuks pääseb kirikusse harva. Kui tahame interjööriga tutvuda, siis pühapäeval kell 10:30 või teisipäeval ja neljapäeval kell 18:00 (alates september 2022) minna pühale missale. Kiriku juurde ehitati sild, kust pääseb otse kindlusesse.
- Notre-Dame des Accoules'i kirik - vähemalt koos XIII sajand Kirikust pole peaaegu midagi järel, algne osa on kellatorn, mida vanasti kasutati elanike hoiatamiseks. Templit sakslased ei hävitanud, rohkem kui sajand varem saavutas selle Prantsuse revolutsioon.
Vanalinna ülemine osa
Vanalinna ülemine osa koosneb kitsastest käikudest, kirevatest majade, pubide ja restoranide fassaadidest ning kõikjal leiduvatest erinevates värvides puidust aknaluugidest. Kui oleme kunagi Napolis käinud, siis rippuv pesu ja keset sillutist istuvad elanikud meid ei šokeeri. Linnaosa on ka suurepärane koht päikese eest põgenemiseks, kõrgete hoonete ja kitsaste käikude vahel on peaaegu alati varjus.
Seda peetakse Panieri linnaosa suurimaks pärliks La Vieille Charite. See muljetavaldav kompleks toimis minevikus haigete, vanade ja üksildaste varjupaigana. Ehitus algas aastal 1671 ja kestis kuni 1749kuigi 30 aasta pärast võeti kasutusele hoovis otse sissepääsu juures seisnud kabel. Hoone on ristkülikukujuline, kolmekorruseliste galeriidega sissepoole.
Tänapäeval asuvad selles muuseumid ja näitusekeskus. Siit leiame muu hulgas Aafrika, Okeaania ja Ameerika indiaanlaste kunstimuuseum (Musée d'Arts Africains, Océaniens et Amérindiens, avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00) või Vahemere arheoloogiamuuseum (Musée d'Archéologie Méditerranéenne, avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00). Isegi kui meid muuseumid ei huvita, tasub tulla ja näha kompleksi enda arhitektuurset meisterlikkust.
Sissepääs objektile on tasuta, konkreetsetele vaatamisväärsustele on sissepääs tasuline. Saame hõlpsasti siseneda sisehoovi ja jalutada läbi galeriide. Pidage meeles, et muuseumid on esmaspäeviti suletud.
See linnaosa on ka kohalike kunstnike väljenduskoht. Seintel näeme kümneid huvitavaid (ja vähem huvitavaid) töid – eriti La Vieille Charite’i esisel väljakul.
Muud monumendid ja huvitavad kohad
-
Montée des Accoules - linnaosast üles viivad pikad trepid. Ebatasased astmed, kollased ja roosad fassaadid (erinevas seisukorras), ajaloolised lambid ja rippuv pesu – kõik vanalinna ülemise osa kvintessents. Tasub neist üles või alla minna ja tunda linnaosa ainulaadset atmosfääri.
-
Place des Moulins - ajalooline Wiatrakówi väljak, vanasti oli neid kümmekond, tänaseks pole kahjuks keegi säilinud. Kui aga kagunurka tähelepanelikult vaadata, jääb silma iseloomulik ümar kuju. Siin pole pubisid ega tihedat liiklust, kuid on vaikne väljak, mille keskel kasvavad mõned puud. Väljakut ennast ümbritsevad värvilised fassaadid. Kõigile see koht ei meeldi.
