Vanalinna peeti sajandeid selgelt käsitöö- ja tootmisomadustega linnaosaks. Ja see jäi peaaegu alati mingil määral jõuka, kaupmehe pealinna varju. Kohalike tänavate nimed: Kowalska, Igielnicka, Stolarska ja Bednarska rõhutavad, et need olid paljude käsitööliste tööalad.
Neljateistkümnenda sajandi keskel rajati siia Radunia kanal. Vesi – kui elektrit veel polnud – oli käsitööliste tehaste, nagu veskite, saeveskite ja seppade liikumapanev jõud. Samas viis see ära tootmise käigus tekkinud saaste ja jäätmed.
Tegemist oli Saksa rüütlite rahastatud investeeringuga, mis määras rajooni iseloomu paljudeks aastateks. Tööd algasid 1338. aastal. Kanal ulatus piki maalilisi küngaste nõlvu ja suubus alguses otse Vislasse, kuid 17. sajandil selle viimast lõiku muudeti ja sellest ajast alates voolab selle vesi Ołowianka saare kõrgusele Motława jõkke.
Varem oli kanalil mitu haru, tänapäeval on ainult üks, kõige laiem, mida kutsume Wielka Raduniaks. Sama kanali äärde tekkisid arvukad veskid, õliveskid, sepikojad nagu seeni pärast vihma… Üks neist hoonetest – Suurveski – meelitab siiamaani tuhandeid turiste üle kogu maailma. Tegemist on suurima seda tüüpi keskaegse ehitisega Euroopas! See ehitati neljateistkümnenda sajandi keskel.
Selle rajamiseks eraldati teadlikult Radunia kanali vool, et tekitada nn. Kilbi saar. Seal asus veskihoone. Hoone tellis Saksa ordu. Veel praegugi hämmastab Suure Veski suurus suuri turistigruppe, kes siia tulevad. Põhjaküljelt on näha juurdeehitist ehk endist hiiglaslikku leivaahju.
Endistest tehastest pole enam palju jälgi, enamik neist suleti 19.-20. Kaasaegsed tehased vajasid rohkem ruumi, tehnoloogia oli arenenud ja paljud taimed ei vajanud tootmiseks enam vee läheduses. Tööstus on kolinud teistesse linnaosadesse, nt.
Alamlinn. Mittevajalikud kanalid said täis, selline oli Radunia kanali harude saatus.
Just siin on arvukalt kirikuid, mis on sageli linna ajaloo või isegi kogu Poola ajaloo jaoks väga olulised, näiteks St. Brigid, kelle teeneid opositsiooni Solidaarsuse arendamisel ei saa ülehinnata. Templi kaasaegne interjöör sobib suurepäraselt Poola ajaloo Solidaarsuse liikumisega. Varustus viitab ka loovusele, mille poolest Gdańsk on kuulus üle maailma – merevaigukunstile.
Vaatamist väärib ka koht, mis on seotud sõjategevuse väga dramaatilise algusega 1939. aasta septembris, nimelt Poola Postiga. 1. septembril 1939 osutasid Poola postiljonid 14 tundi vapralt vastupanu enamikule Saksa vägedest.
Pärast sõja lõppu ehitati vanalinna üsna aeglaselt ja põgusalt üles, kuid see on siiski ilus linnaosa ja väärt külastamist.
Gdański vana raekoda peetakse kahtlemata manieristliku arhitektuuri pärliks. Mitu sajandit oli see vanalinna võimude asukoht. Pärast kolmeteistaastast sõda (mis toimus aastatel 1454 - 1466) kaotas vanalinn iseseisvuse, kuid autonoomia aseaine päästeti, mida väljendasid muuhulgas iseseisev raekoja hoone. Monument ehitati 16. sajandi lõpus Gdański ajaloo ilmselt silmapaistvaima arhitekti Antoni van Obbergheni kavandi järgi. Majanduslikust lõhest vanalinna ja pealinna vahel annab tunnistust aeg, mil kirjeldatud linnaosa võimud ootasid raekoja ehituse rahastamist.
Nad ootasid 12 aastat laenu linna kaupmeestelt! Raekoja sees võõrandati paljud hooned mitteolemasolevatest vallamajadest. 17. sajandil (alates 1641. aastast) täitis siin vandekohtuniku, seejärel nõuniku (alates 1651. aastast) ülesandeid Jan Heweliusza, üks silmapaistvamaid kodanikke Gdański tuhandeaastase ajaloo jooksul!
Otse vana raekoja ees asub kuulsa astronoomi, optiku, õlletootja ja vanalinna nõuniku Jan Heveliuse ausammas ning kohe selle kõrval Wielki Młyni kaubamaja. Talutud naljamehed pistavad Heveliusele aeg-ajalt õllepurgi pihku – see nali ei ole vastupidiselt näilisele sügavama mõistuseta, sest astronoom oli ka tunnustatud humalajoogi tootja. Lähedal asuva üürimaja seina ehib kaunilt maalitud taevas, mis on viide Heveliuse astronoomilistele saavutustele.