Piirneb põhjas Eritreaga, läänes ja lõunas Etioopiaga ning kagus Somaaliaga. Ülejäänud piiri moodustavad Punane meri ja Adeni laht idas. Djibouti pindala on 23 200 km2.
Djibouti on alati olnud väga aktiivne Aafrika Liidu ja Araabia Liiga liige.
Adeni lahega piirnev ja Suessi kanali värav toimiv Djibouti on üks kõige tihedama liiklusega laevateid maailmas.
Iidsetel aegadel kuulus Djibouti territoorium Punti maa alla ja seejärel Aksumi kuningriiki. Zeila lähedal (praegu Somaalias) asusid keskaegsed sultanaadid Adal ja Ifat. 19. sajandi lõpus asutati valitsevate somaallaste ja Aafrika sultanite ja prantslastega sõlmitud lepingute alusel Prantsuse Somaalimaa koloonia ning selle raudtee Dire Dawasse (ja hiljem Addis Abebasse) asendas kiiresti Zeilla kui Lõuna-Etioopia sadama. ja Ogaden.
1967. aastal nimetati see ümber Prantsuse Afari ja Issase territooriumiks. Kümme aastat hiljem hääletasid Djibouti inimesed iseseisvuse poolt. See tähistas ametlikult Djibouti Vabariigi asutamist, mis sai nime Djibouti pealinna järgi. Djibouti ühines ÜROga samal aastal, 20. septembril 1977. aastal.
Djibouti pealinna nimetatakse Djibouti linnaks. Seal elab 76 protsenti elanikkonnast.
Djibouti elanikkond on väiksem kui Varssavis, kuid suurem kui Krakówis.
Vaid üks Djibouti sportlane võitis olümpiamängudel medali: Hussein Ahmed Salah võitis 1988. aasta maratonil pronksmedali.
Djiboutis asuv Assali järv on üks soolasemaid meresid maailmas, see on soolasem kui Surnumeri.
Djibouti linnas asuv Lemonnieri laager on ainus USA sõjaväebaas Aafrikas.
Aastatel 1896–1967 oli Djibouti tuntud kui Prantsuse Somaalimaa.
1978. aasta novembris äratas Ardoukoba vulkaani purse koos suurejooneliste laavavooludega üle maailma vulkoloogide tähelepanu. Eriti huvipakkuv oli purskega kaasnenud tohutu seismiline aktiivsus, mis viis Aafrika ja Araabia poolsaare vahelise enam kui meetri pikkuse laama laienemiseni.
Riigis puuduvad püsivad maapealsed jõed, kuigi leidub ka maa-aluseid jõgesid.
Kliima, mis on sageli väga karm, varieerub sõltuvalt aastaajast. Jahe hooaeg kestab oktoobrist aprillini ja seda iseloomustab vahemereline kliima, kus temperatuur on erinev.
Aastane keskmine sademete hulk on piiratud ja jaotub tavaliselt 26 päeva peale. Riigi eri piirkondades sajab erineval hulgal sademeid: rannikualadel sajab aastas 130 mm, riigi põhja- ja mägistes osades aga umbes 380 mm.
Vihmahooaeg kestab jaanuarist märtsini ja enamik sademeid tuleb kiirete ja lühikeste ajavahemike järel. Selle ebaühtlase sademete jaotuse üheks tulemuseks on perioodilised äkilised üleujutused, mis hävitavad meretaseme alasid.
Nime Djibouti päritolu pole teada. Üks teooria on, et see pärineb sõnast "gabouti". Teised teooriad ütlevad, et ta sai nime legendaarse hirmutava looma tapmise tõttu või et ta sai nime Egiptuse kuujumala järgi.