Tuvalu on iseseisev saareriik Briti Rahvaste Ühenduse koosseisus. Väikesaari on kokku 9 ja need kõik on hõredalt asustatud. Need on kaetud riffidega. Mereala hõlmab mitmeid asustamata saarekesi, mis on koduks ainult lindudele. Kliimamuutuste eksperdid ennustavad, et praeguste suundumuste jätkumisel võib Tuvalu 30–50 aasta pärast täielikult vee alla uppuda. Üldiselt ollakse ühel meelel, et tuvalu ja sarnased rahvad ei eksisteeri enne sajandi lõppu.
Tuvalu, varem tuntud Ellice'i saartena, on Vaikses ookeanis asuv Polüneesia saareriik, mis asub Okeaanias, poolel teel Hawaii ja Austraalia vahel. See asub Saalomoni Saarte Santa Cruzi saartest ida-kirde suunas, Naurust kagus, Kiribati lõuna pool, Tokelaust läänes, Samoast ja Wallisest ja Futunast loodes ning Fidžist põhja pool.
Tuvalu koosneb kolmest rifisaarest ja kuuest tõelisest atollist.
Tuvalu saarte kogupindala on 26 ruutkilomeetrit.
Tuvalu esimesed elanikud olid polüneeslased.
Tuvalus on 11 192 elanikku (2022).
Tuvalu saareriigil on kõrgeim kõrgus merepinnast vaid 4,5 meetrit. Eksperdid ennustavad, et kui meretase tõuseb vaid meetri, saavad paljud Tuvalu kõige suurema rahvaarvuga piirkonnad tõsiseid kahjustusi, kui mitte täielikult hävitada.
Tuvalulased on oma sugulaste ees väga kohustatud. Peresuhted on nende jaoks väga olulised.
Tuvalul on tugev vabatahtliku tegevuse traditsioon. Näiteks võivad üksikisikud ja pered kinkida kogukonnale mitmel korral toitu, teenuseid ja raha. Sellised sündmused võivad olla lapse haridusalased saavutused või pulmad.
Tuvalu kõige suurema rahvaarvuga saar Funafuti on viimastel aastatel kannatanud tõsiste põudade, veepuuduse ja meretaseme tõusu tõttu saastunud põhjavee käes.
Elanikud tegelevad sageli raha kogumise ja paljude muude ühistegevustega. Hämmastav on see, et tavaliselt annavad nad selliste tegevuste lõpptoote neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Mõnikord on see naabersaar.
Lapsed ja alaväärtuslikuks peetavad isikud ei tohi kõndida otse madalama staatusega laste ees. Samuti ei tohi nad nende kohal seista ega nende pead puudutada.
Enamik inimesi räägib polüneesia tuvaluani keelt, välja arvatud Nui elanikud, kes räägivad peamiselt gilberti (mikroneesia) murret.
Kuigi kõik tuvaluani sordid on vastastikku arusaadavad, on igal saare kogukonnal oma selge dialekt.
Tuvalul on kaks ametlikku keelt: tuvalu ja inglise keel.
Funafuti on atoll, kus asub saareriigi Tuvalu pealinn. See on kõige suurema rahvaarvuga atoll, kus elab 56% Tuvalu elanikkonnast. Tuvalu pealinna nimetatakse mõnikord Fongafaleks või Vaiakuks, kuid kogu Funafuti atoll on ametlikult pealinn.
Kõrgeim kõrgus merepinnast on 4,6 meetrit Niulakital, mis teeb Tuvalu suuruselt teiseks kõrguseks maailmas (pärast Maldiive).
Peresiseselt on näha, et õdede-vendade ja isegi nõbude omavaheline suhtlus on kõige piiratum. Veelgi hämmastavam on see, et tänapäeval peavad nad isegi üksteist vältima, välja arvatud asjad, mida nad peavad kõige vajalikumaks.
Lähimad naabrid on Kiribati, Nauru, Samoa ja Fidži.
Pisike saar – Tuvalu rahvas saab iga-aastast makset ligi 4 miljonit dollarit, mille Tuvalu valitsus saab riigi .tv domeeninime litsentsitasudest.
Siin on üks keelatud naljateema. Nalja tegemine või kehaosade funktsioonidest rääkimine seotud isikute poolt, olenemata suhte kaugusest, peetakse tabuks.
Saarte rannajoon on kokku 24 kilomeetrit pikk.
Vaikse ookeani lõunaosa paradiis Tuvalu on kõige vähem külastatud riik maailmas, kus käib aastas vaid 1000 turisti.
Ameerika Ühendriikide riiklik teadusnõukogu ennustas, et aastaks 2100 tõuseb maailmamere tase kliimamuutuste tõttu 1,40 meetrit. Kui see ennustus tõeks osutub, võib merepinna tõus hävitada korallide juured ja hävitada Tuvalu täielikult. 2012. aastaks oli merepinna tõusu, ehitustööde kaevetööde ja äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu juba toimunud ranniku erosioon.
Siit võib leida üsna kummalisi suhteid. Tuvalu vanematel ja lastel ei ole tavaliselt südamlikku suhet. Traditsiooni kohaselt on nende suhted kauged ja demonstratiivsed. Vanavanemate ja lapselaste, lapsendaja ja lapsendaja ning ema venna ja lapse suhted on aga enamasti soojad ja südamlikud.
Tuvalus on kliima niiske ja kuum, aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi Celsiuse järgi ning hooajaline kõikumine on väike.
Tuvalul on kaks erinevat aastaaega, vihmaperiood novembrist aprillini ja kuiv hooaeg maist oktoobrini.
Juba viiendik Tuvalu 12 000 elanikust on oma kodudest lahkunud, et kolida suurematele saartele, kus põllumaa on veel viljakas, või naaberriigile Uus-Meremaale.
Uus-Meremaa pagulaskohus tegi 2014. aastal olulise otsuse, mis andis tuvalulasele Sigeo Alesanale ja tema perekonnale elamisõiguse pärast varjupaiga taotlemist, tuues põhjuseks kliimamuutuse ja ülerahvastiku, mille tõttu on nende kodusaarel elamine muutunud talumatuks.
1568. aastal purjetas Hispaania meresõitja Álvaro de Mendaña esimese eurooplasena läbi saarestiku, nähes oma ekspeditsioonil Terra Australist otsides Nui saart. Funafuti saar nimetati 1819. aastal Ellice'i saareks.
1974. aasta detsembris korraldati rahvahääletus, et otsustada, kas igal Gilberti ja Ellice'i saarel peaks olema oma administratsioon. Referendumi tulemusena lakkas 1. jaanuaril 1976 olemast Gilberti ja Ellice'i koloonia ning asutati eraldi Briti kolooniad Kiribati ja Tuvalu. Tuvalu saavutas täieliku iseseisvuse Rahvaste Ühenduse osana 1. oktoobril 1978. aastal. 5. septembril 2000 sai Tuvalust ÜRO 189. liige.