Kourion (kreeka keeles Koúριov, ladina kuurium) kuulub kõige olulisemad arheoloogilised paigad Küprosel. Iidse linna jäänuseid külastavad turistid ei rõõmusta mitte ainult monumentidest (nagu ümberehitatud kreeka-rooma teater või hästi säilinud mosaiigid), vaid ka maalilisest asukohast. mäel, kust avaneb vaade rannikule.
Kourioni arheoloogiline leiukoht asub Episkopi küla lähedal, u 16 km Limassoli kesklinnast.
Ajalugu
Kourion oli üks neist iidse Küprose algsed linnkuningriigidmis tekkis rauaajal. Kreeka ajaloolase sõnul Herodotos Need asutasid Peloponnesose linna kolonistid Argos. Teised iidsed allikad seostavad kuningriigi nime hüpoteetilise asutaja kujuga Koureus, poeg Küprose legendaarne kuningas Kinyras.
FOTOD: Muistse Kourioni arheoloogiline ala.
Tänu arheoloogide pingutustele teame täna, et saabuvad alates 14.–12. sajand eKr Mükeenlased ei olnud esimesed asukad, vaid liitusid alles olemasoleva tsivilisatsiooniga, mis võis neid maid asustada juba neoliitikumis.
FOTOD: Apollo Hylatese pühamu – Kourion.
Kourioni kuningriiki kuulusid ilmselt ka ümbritsevad viljakad alad, näiteks nõlvad Trodose mäed või org suudmes Kourise jõgikus praegu asub keskaegne Kolossi loss.
FOTOD: Muistse Kourioni arheoloogiline ala.
Kuni linnal oli autonoomia 4. sajand eKr. Vallutuste ajal Aleksander Suur saar asus Makedoonia valitseja poolele, mille tulemusena kehtestati lõpuks uus demokraatlik kord ja loobuti jagunemisest iseseisvateks kuningriikideks.
IN 1. sajandi teine pool eKr Küpros liideti Rooma impeeriumiga. See langes kokku traagiliste maavärinatega (mis tabas saart mitu korda 1. ja 4. sajand), misjärel tuli linn uuesti üles ehitada ja uuesti üles ehitada.
FOTOD: Muistse Kourioni arheoloogiline ala.
See viis olukorrani, mis autonoomse linnkuningriigi ajast pole säilinud ühtegi eset, ja vanim leitud hoonetest on dateeritud aastasse hellenistliku ajastu algus (umbes 325 eKr).
Pärast ristiusku pöördumist toimus linna maastikus muutus. Ehitati muljetavaldav katedraal (alates kolmandast sajandist oli linn piiskopi asukoht) ja elumaju kaunistasid mosaiigid uue religiooni motiividega.
FOTOD: Muistse Kourioni arheoloogiline ala.
Kourion: ekskursioon iidses linnas
Nad ootavad turiste, kes soovivad iidse linnaga tutvuda 4 vaatamisväärsust: 2 arheoloogilist leiukohta, üks eraldiseisev vareme ja muuseum. Kuigi igaüks neist asub erinevas kohas, asuvad nad üksteisele piisavalt lähedal, et saame neid kõiki turvaliselt mõne tunni jooksul külastada.
FOTOD: Apollo Hylatese pühamu – Kourion.
Need on:
- Kourioni arheoloogiline ala hõlmates iidset linna,
- Apollo Hylatese pühamu arheoloogiline ala, kus näeme ühe iidse Küprose kolmest kõige olulisemast pühapaigast jäänuseid,
- staadioni varemed Koos 2. sajand,
- arheoloogiamuuseum asub Kourioni külas.
Peale külastamist saame minna maaliliste kaljudega randa.
Iidne Kourion
Kõige olulisem vaatamisväärsus on linna enda jäänused. Arheoloogiline ala koosneb kahest suuremast hoonetekompleksist. Vanimad varemed on dateeritud 4. sajandi viimasel veerandil eKr, ja enamik ülejäänud hooneid on pärit Rooma ja varakristlikust ajast.
Planeerida tasub u 2 tundi.
Valitud iidse Kourioni mälestusmärgid:
Kreeka-Rooma teater
Hoonetest kõige muljetavaldavam. Teater asutati aastal 2. sajand eKr ja võis algselt olla ümarorkester. Hellenismiajast pärit hoone sai maavärinate seeria ajal tugevalt kannatada ja Rooma ajal ehitati mitu korda ümber.
Ilmselt umbes 4. sajand järjekordne maavärin hävitas teatri ja lõpuks jäeti see maha. Selle praegune välimus on kaasaegse rekonstrueerimise tulemus. Tänapäeval korraldatakse teatrilaval etendusi 3000 vaatajat.
Eustoliose maja
Otse teatri juures on suur hoone nimega Eustoliose kodu. Elukoht ehitati arvatavasti päris Rooma aja alguses, kuid järgnevatel sajanditel ehitati ümber ja suurendati korduvalt. See sai oma praeguse korralduse aastal 5. sajandi esimene pool. Hoone keskosas oli peristiil ehk sammaskäiguga ümbritsetud sisehoov.
Monumendi suurim aare on põrandamosaiigid, hästi säilinud. Nendel võime jälgida kristlikke motiive (sh kala kuju). Varemed kaeti mosaiike kaitsva katusega.
Maja pärast maavärinat
Teel teatri juurest loodehoonete kompleksi läbime nn maja pärast maavärinat. Hoone ehitati etapiviisiliselt – see on algselt püstitatud aastal 1. sajandja kaks sajandit hiljem seda laiendati. aasta maavärinas sai elukoht kannatada 365 aastat.
Elanike surnukehad maeti hoone rusude sisse üle tuhande aasta. Nende luustikud kaevati välja arheoloogiliste tööde käigus ja on nüüd eksponeeritud Episkopi arheoloogiamuuseumis.
Varakristlik basiilika
Edasi läände liikudes jõuame alguses dateeritud tohutu basiilika varemete juurde 5. sajand. Tempel toimis tõenäoliselt katedraalina ja ehitati esimesele Kourioni piiskopile.
Oma hiilgeaegadel tekitas hoone ilmselt imetlust ega paistnud silma ümbritsevate paganlike hoonete seast. Seda kaunistasid põranda- ja seinamosaiigid ning arvukad marmorskulptuurid.
Otse katedraali kõrvalt avastati kahekorruselise maja jäänused, tõenäoliselt piiskopi residents, ja väikese basiilika kujul olev baptisteerium.
Agoora ja stoa
Basiilika ees on varemed agora, ehk linna peaväljak, mida ümbritsevad tähtsamad ühiskondlikud hooned.
See seisis kohe agoraa kõrval stoa, nagu kutsuti sammaskäiguga kaunistatud saali (16 veerust leiti 6 nende algsest kohast), mida tavaliselt kasutati ärilistel eesmärkidel.
Hoone hellenistlikust ajast
Veidi edasi näeme vanimaid arheoloogiapargist leitud varemeid. Neid pole aga palju - säilinud on vaid lõunapoolse välisseina vundamendid ja üksikud siseseinte killud.
Ei ole kindel, milline oli struktuuri kasutus. Siiski on teada, et selle vanim osa ehitati aastal 4. sajandi viimane veerand eKr
Nymphaeum
Varemed on suhteliselt heas seisukorras nymphaeumnagu iidsetel aegadel pühasid pühapaiku nimetati nümfid, tütred Poseidoni merede jumal.
Nymphaeum oli osa ümberringi loodud ulatuslikust kompleksist 1. sajandmis hõlmas muu hulgas supelmajad. Ringkäigul näeme hästi säilinud installatsioone iidsetest termidest.
Kompleksi kasutati kuni selle hävitamiseni araablaste sissetungi ajal Kaheksas sajand.
Gladiaatorite maja
Veel üks luksuslikest elukohtadest, mis võlgneb oma nime mosaiigid võitlevate gladiaatorite motiiviga.
Gladiaatorite maja ees näeme varakristliku talu varemeid suure ruumi kontuuriga nn. trikliiniummis toimis banketisaalina.
Achilleuse maja
Püstitatud u 4. sajand hoone kutsus Achilleuse kodu see asub iidse metropoli päris lõpus, mäe loodeotsas, endise linna sissepääsu juures. Pole kindel, mis selle eesmärk oli, kuid sissepääsuvärava läheduse tõttu võib oletada, et seal võeti vastu ametlikke külalisi.
Sees on säilinud heas korras mosaiikpõrand, mille kesksel stseenil on kujutatud kohtumist Achilleus Odysseusega saarel SkyrosTrooja sõja puhkemise ärahoidmiseks.
Apollo Hylatese pühamu
Umbes kahe kilomeetri kaugusel iidse Kourioni lääneväravast asus pühamu Apollo Hylates (kreeka Ἀπόλλων Ὑλάτης). Selle asukoht ei olnud juhuslik – kõik sellele jumalusele pühendatud kultuspaigad püstitati Küprosele metsiku loodusega ümbritsetud ja linnaehitistest kaugel.
Algne metsa pühapaik võis eksisteerida juba hilispronksiajal (u 2000 e.m.a.), kuid ainult ümber 8. sajand eKr omandas kohaliku kogukonna jaoks suurema tähtsuse.
Metsade kaitsja, nn Hülaadid (kreeka Υλάτης)mille nimi tulenes otse sõnast mets. Alles hellenistlikul perioodil seostati seda Apolloga ja sellest ajast on kutsutud Apollo Hylatesdateeritud pealdised tõendavad 3. sajand eKr
Algussadadel oli siinne kultusepaik lihtsa kujuga ja koosnes arvatavasti tavalistest vabas õhus asetatud altaritest. Ümberringi kerkisid esimesed suuremad hooned 3. sajand eKr
Monumentaalse kuju sai pühakoda alles Rooma ajal, mil see sai Vana-Küprose ühe kolmest kõige olulisemast kultuspaigast staatuse. IN 1. sajand püstitati uus tempel (otse vana kohale) ja ringikujuline tolos. Kompleksi laiendati veel kord keisri ajal Traianusmis samastus Apollo endaga. Sel ajal ehitati palverändurite jaoks supelmaju ja majutuskohti.
Teisele poolajale langes pühakoja lõpp 4. sajand. Traagiline maavärin, mis tabas piirkonda, tõenäoliselt aastal 370 aastat, muutis kogu kompleksi rusudeks. Selleks ajaks oli saar suures osas kristlik ja paganliku palvela ülesehitamise teemat enam ei käsitletud.
Meie ajani on säilinud mitme erineva hoone varemed. Kõige muljetavaldavamad on Apolloni peatempli jäänused kahe samba ja antablatsiooniga, rongkäigutänava, treppide ja vannidega. Osa pühakojast leitud esemeid on eksponeeritud Episkopi arheoloogiamuuseumis.
Planeerida tasub u 30-45 minutit.
Tähelepanu! Kui olete jalgsi ja plaanite pühamuid külastada, on see pikem jalutuskäik mööda peateed. Meie külastuse ajal ei olnud võimalik Kourionist läänest väljuda, seega pidime minema tagasi peasissepääsu juurde ja sealt kõndima. Meil kulus ca 45 minutitja osa marsruudist kulges ülesmäge.
Iidne staadion
Muistse Kourioni linna ja Apolloni pühamu vahelisel marsruudil leiame veel ühe vähemtuntud monumendi - staadioni varemed 2. sajandist. Kuigi meie ajani on tribüünide vundamentidest säilinud vaid killud, on säilinud rajatise esialgne paigutus.
Staadionil toimusid viievõistlused, mis koosnesid järgmistest aladest:
- staadion (jookseb piki staadioni pikkust, antud juhul oli see vähem 190 m),
- kaugushüpe,
- kettaheide,
- odavise,
- maadlus.
Rajatis ei ole piletiga ja saame seda vaadata tasuta. Varemed asuvad otse Limassol-Paphose peatee ääres.
Episkopi arheoloogiamuuseum
Osa arheoloogilisi leide iidsest Kourionist, ümbritsevatest nekropolidest ja Apolloni pühakojast on hoiul kohalikus arheoloogiamuuseum (kreeka keeles: Τοπικό Αρχαιολογικό Μουσείο Κουρίου)mis loodi traditsioonilises majas Episkopi külas.
Muuseumi kollektsiooni esitletakse kahes näitusesaalis. Kohtumiseni seal teiste seas pühakojast leitud votiohvrid, vaasid ja anumad, maavärinas kannatada saanud majast leitud luustikud, Mükeene ajastust pärit ehted ja isegi vaas varasest pronksiajast.
Tähelepanu! Enne külastuse planeerimist kontrolli lahtiolekupäevi ja -aegu. Hiljuti oli muuseum avatud ainult esmaspäevast reedeni, kuni kella 15.30-ni.
Kourioni rand
Muistse linna all asuv Kourioni rand paistab silma oma maalilise maastiku poolest. Selle lõpus algab rida majesteetlikke kaljusid.
Rand ise on kivine ja liivane. Meil on kolm söögikohta, kus saame lõõgastuda. Meil on raske öelda, kuidas see suvel välja näeb, aga madalhooajal oli peale meie kohapeal maksimaalselt paar inimest.
