See on Mecklenburg-Vorpommerni suurim linn, kus elab üle 200 000 elaniku. Alati seotud merega, on see endiselt oluline laevaehitustööstuse keskus. Seal on monumente, mis meelitavad igal aastal turiste Saksamaalt ja naaberriikidest.
Rostock - linna nimi
Rostocki nimi kehtib Slaavi päritolu. Selle tuum on vana sõna ras-tokŭ tähistades koht jõe deltas.
Rostock - linna lühike ajalugu
Nagu enamik Mecklenburgi linnu, st Rostock oli algselt slaavlastele kuulunud linnus. Siiski oli põles Taani kuninga Waldemar I sissetungi ajal.. Hiljem asutati see sellesse kohta Saksa kaupmeeste kaubapunkt.
Keskaegne linn kujunes välja kolmest asulastmis järgmistel aastatel tegutsesid ringkondadena: Vanalinn, Kesklinn ja Uus linn.
1218. aastal sai Rostock linnaõigused ja mitukümmend aastat hiljem sõlmis ta lepingu koos Lubekaga panemine alused Hansa Liidu tekkeks. Sadamaasula jaoks oli selline suhe tõeline kullaauk. Linn muutus aasta-aastalt rikkamaks ja kaubainvesteeringud teenisid kõiki selle elanikke. Raha kandus ka kultuuri ja teaduse arengusse. 1419. aastal asutati see siin üks esimesi ülikoole Põhja-Saksamaal.
Hea jada lõppes 16. sajandil – linn sisenes konflikt Schwerini ja Mecklenburgi hertsogidegakes alistas kiiresti rikka sadama. Vabaduse piiramine tõi kaasa majandusseisaku ning sellele järgnenud võitlused (Rostocki okupeerisid Taani, Rootsi ja Prantsuse väed) tõid tõsiseid kaotusi. Pärast Napoleoni sõdu saavutas linn piirkonnas tagasi oma kõrge positsiooni. Selle põhjuseks oli kaubanduse elavnemine, aga ka tööstusrevolutsioon. See oli arenev laevaehitustööstusja kahekümnenda sajandi alguses lennuk.
Rostockis pälvis partei märkimisväärset toetust NSDAP saavutas siin 1932. aastal üle 40% häältest. Natside valitsemine oli kohalikule juudi kogukonnale katsumus (sünagoog lammutati enne sõja puhkemist).
Linna tööstuslik iseloom tähendas, et see moodustas selle liitlaste pommitajate sihtmärk. Paljud mälestusmärgid hävisid, mõnda neist ei ehitatud kunagi uuesti üles. Pärast Saksamaa taasühendamist sai sadam paljudele väljastpoolt Euroopat pärit füüsiliste töötajate rändepaigaks. 1992. aastal ründasid linnaosa, kus nad asusid, organiseeritud neonatside rühmad. Rahutused kestsid mitu päeva ja nende tulemusel arreteeriti mitusada inimest. Täna eristub linn nendest kuulsusrikastest sündmustest. Rostock on oluline tööstus- ja ülikoolikeskus. Turism jääb küll mõnevõrra varju, kuid ajaloolised hooned, asukoht ja huvitav kultuuripakkumine tingivad selle, et siin tasub veeta vähemalt paar tundi.
Rostock – vaatamisväärsused
Linna olulisemad mälestised on koondunud selle endisesse keskusesse – ehk sadamast lõunasse, Warnowi jõe suudmesse. Põgus pilk vanalinnale ei tohiks võtta rohkem kui paar tundi. Kui tahame täpselt näha, mida Rostock turistidele pakub, siis tasub linnas veeta terve päev.
Kaitsemüürid, tornid ja väravad
Rostock omab üks paremini säilinud keskaegseid kindlustusi. Varem oli see tugevalt kindlustatud linn Blatice jõe ääres. Müüririda oli kolm kilomeetrit pikk ja kakskümmend väravat. Nad jagunesid "Maa väravad" (Landtore) ja "rannaväravad" (Strandtore) - sõltuvalt sellest, kas nad kaitsesid linna sissepääsu mandrilt või sadamast. Esimesi ühendasid müürid, teised sulgesid vaid sadamatänavate väljalasked. Enamik kindlustusi ehitati ümber Kolmekümneaastase sõja ajal ja seejärel lammutati 19. sajandil. Hävitamine viidi lõpule Teise maailmasõjaga. Ent isegi ajaloolise tormi üle elatu annab aimu Rostocki kunagisest suurusest.
Säilinud seinaosad (kahjuks madalam kui keskajal) arv üle ühe kilomeetri. Nad jäid ka ellu neli väravat: Steintor (Steinstraße), Kuhtor (Hinter der Mauer 1), neoklassikaline Monchentor (Strandstraße 98) ja kõige kuulsam Kröpeliner Tor (Kröpeliner Str. 49A).
Vanadest tornidest näeme ainult ümberehitatud Lagebuschturm (Hinter der Mauer 1). Kaasaegsed bastionid on tänapäeval võluvad pargid: Heubastion (Klosterhof 4), Dreiwallbastion (Großer Katthagen 4) või Fischerbastion kuhu pandi kahurite koopiad.
Külastada saab Kröpeliner Tormis täidab funktsiooni vaatepunktist. Torn on avatud terve nädala (v.a riigipühadel) alates 10-18 (madalhooaeg kuni 17). Tipusse jõudmine maksab raha 3€ (sooduspilet 2 €). (värskendus mai 2022)
Ülikooli väljak (Universitätsplatz)
See on üks populaarsemaid kohtumispaiku linnas. Suviti puhkavad kümned kohalikud ja turistid kohaliku purskkaevu juures väikese pargi varjus. Väljaku läänefassaad on monumentaalne ülikoolihoone, mis on püstitatud neorenessansi stiilis. Hooned on ehitatud üheksateistkümnendal sajandil, kuid asutus on tegutsenud alates 1419. aastast. Üürimajas Universitätspl. Turismiinfo töötab 6.
Püha Risti klooster (Kloster zum Heiligen Kreuz)
(aadress: Kleiner Katthagen 3)
Tsistertslaste kloostri rajas Taani kuninganna Małgorzata Samborówna (võib-olla annetusena tema elu päästmise eest). Võimukate poolt pagendatud valitseja veetis viimased eluaastad Rostockis ja suri tõenäoliselt kloostris. Huvitav on ka selle koha kaasaegne ajalugu. Reformatsiooni ajal kloostrit ei likvideeritud – Lutheri rajatud religiooni järgijad said selle piirkonnas elada katoliku aedikuga sarnastel põhimõtetel. Alles 1920. aastal võttis riik kogu vara evangeelsetelt. Pandi ette, et seni elanud naised saavad oma päevi elada kloostrimüürides. Viimane neist suri 1980. aastatel. Praegu see siin töötab Kultuuriloo muuseum (Kulturhistorisches Museum) avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 (sissepääs tasuta). (värskendus mai 2022)
Püha Maarja kirik (Marienkirche)
(aadress: Bei der Marienkirche 1)
Esimene kirik oli selles kohas 13. sajandi alguses. Pärast kolme endise asula ühinemist tekkis aga vajadus templit laiendada. Hansa Liidu linnad võistlesid omavahel ja liidu liidril Lübeckil oli suurim Maarja kirik. Pole ime, et Rostocki inimesed tahtsid enda oma uuesti üles ehitada. Töö katkes ehituskatastroof aastast 1398, kuid peagi jätkati neid. Just siin kuulutati välja Rostocki ülikooli asutamine.
Huvitaval kombel Maarja kirik see pidas ilma tõsiste kahjustusteta vastu Teise maailmasõja pommirünnakutele. Vaatamata sellele, et reformatsiooni käigus eemaldati palju maale ja skulptuure, on neid selles templis säilinud päris palju. Turistid tulevad siia vaatama keskaegne ristimisvaagen, kaks altaritja ennekõike originaalne ja funktsionaalne astronoomiline kell! Sissepääs on tasuta, kuid see on tänuväärne annetus summas 2 €. (värskendus mai 2022)
Uus turuväljak ja raekoda (Neuer Markt)
See suur väljak oli kunagi ühe kolmest asulast, millest tekkis praegune linn, elukeskus. Tänapäeval on see oluline suhtlusarter, aga ka ürituste ja kontsertide korraldamise koht (vahel leiab siit ka food truck’e). Pilku köidab ebatavaline purskkaev Waldemar Otto. Selle keskpunktis on pjedestaalil istumine Kajakas. Nad ümbritsevad lindu neli veega seotud jumalat: Neptuun, Triton, Nereus ja Proteus.
Väljaku vastasküljel on näha fassaad Raekoda. Gooti stiilis hoone sai uue rinde 18. sajandi alguses. Katuse kohale ulatuvad tumedad elemendid on keskajast pärit vana telliskivifassaadi jäänused.
St. Peeter ja vana turuväljak (Petrikirche, Alter Markt)
Need, kes on kahe teise väljaku saginast tagasi lükatud, peaksid minema endine Vanalinna väljak. Täna on siin vaikne ja rahulik ning madalad majad need toovad silme ette väikelinna maastiku. See paistab nende vastu silma gooti stiilis Püha Peetruse kirik groteskse puittorniga. Varem oli see laevade maamärk ja üks linna sümbolitest. See hävis pommitamise käigus 1942. aastal, taastati alles 90. Templi tühi sisemus peidab endas mitmeid huvitavaid monumente. Näeme sissepääsu kohal Luke Cranachi maali, mis kujutab viimast õhtusööki ja reformatsiooni allegoorilist ajalugu (Väärib märkimist, et kunstnik andis Püha Peetrusele Martin Lutheri tunnusedja ta tutvustas end teenijana, kes annab apostlile kruusi.) Löövi otsas ripub väike nokturn, mis näitab II maailmasõja aegse kirikutorni kokkuvarisemist. Märkame ka ripppaadi maketid (hoone on pühendatud kalurite kaitsepühakule).
kirik saab külastada tasuta, makstud see on siiski sissepääs torni (või ligipääs liftiga). Pilet maksab 3€ (soodustus 2,50 €, lapsed 1,50 €). (värskendus mai 2022)
Rostock – näidishinnad (2022)
- 1 tund linnaliinibussi kursus - 12 € (lapsed 5 €)
- Inglise giidiga linnatuur (ekskursioonid algavad Kröpeliner Torist) - 5 €
Toidu hinnad:
Piirkondlikud rullid kalaga ümber promenaadi:
- Jälgige a'la Bismarcki – 3 €
- Mintai - 3 €
- Ookeani heeringas - 3 €
- Matjas - 3 €
Vorstid Kröpeliner Str . kärust:
- Currywurst rullis - 2,50 €
- Bockwrust kuklis - 1,60 €
- Knackwurst rullis - 2,20 €
Toit toiduautodest Neuer Marktis:
- Burger salati, tomati, sibula ja kastmega - 7 €
- Maroko burger - 6,90 €
- Vürtsikad peekoni vahvlid - 4,50 €
- Vürtsikad peekoni vahvlid - 5,90 €
- Magusad vahvlid banaani ja šokolaadiga - 3,50 €
Rostock – kuidas sinna jõuda?
Meil ei tohiks Rostocki jõudmisega suuri probleeme tekkida. Siia jõuavad rongid ja bussid paljudest Saksamaa suurlinnadest (sh Berliinist ja Hamburgist).
Naabruskonnad
Oma asukoha tõttu võib linn olla hea baas kogu osariigiga tutvumiseks. See asub poolel teel UNESCO paikade vahel Wismar ja Stralsund (Wismari ca 50 kilomeetrit ja Stralsundi ca 70 kilomeetrit). Rostockil, nagu ka Lübeckal, on oma ajalooline kuurort see on Warnemünde. Üha enam linnaelanikke otsustab aga veeta oma puhkuse lähisaartel (ca 50 kilomeetrit), kus nad asuvad. Vorpommersche Boddenlandschafti rahvuspark.