Üks tähtsamaid arheoloogilisi paiku kogu Sitsiilias ja samal ajal üks olulisemaid olemasolu jälgi Suur-Kreeka (Magna Graecia) on Templite org (Valle dei Templi).
Enne Rooma Vabariigi (hiljem Rooma impeeriumi) tekkimist ja arengut olid just Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia lõunaosa tähtsaimad keskused. Tänapäeval on need kõik klassifitseeritud Suur-Kreeka (Magna Graecia) alla, kuid tasub meeles pidada, et nad olid üksteisest ja Kreeka linnadest sõltumatud.
Arheoloogiline ala asub Agrigento kaasaegsest keskusest umbes kolme kilomeetri kaugusel. Org pole aga väga täpne termin, mälestised asuvad pigem kergel künkal. Templite orgu siseneti 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistu.
Rohkem fotosid: Valle dei Templi (templite org) ja Agrigento arheoloogiamuuseumi pildigalerii.
Novell
Koloonia nimega Akragas arvatavasti lõid nad v 581 e.m.a. Kreeka kolonistid Kreetalt ja Rhodoselt. Helistasid samad, kes sajand varem asutasid veel ühe õitsva keskuse Gela.
Akragas õitses ja ühe sajandiga sai sellest üks tähtsamaid Kreeka kolooniaid. Eelkõige läks ajalukku kaks türanni - Falaris (valitses 570–554) i Teron (488-472). Falaris oli Akragase esimene türann ja alustas tavalise ametnikuna, kes vastutas Zeusi templi ehitamise eest. Türannina sai ta kuulsaks läbimõeldud piinamisvahendi – pronkshärgi – loojana. Valitseja vastased pandi härja sisse ja hakkasid kuumenema. Ühel hetkel teda piinati ja ta hakkas valust nii kõvasti karjuma, et see kõlas nagu tõeline loomamüra.
Teine türann Teron sai kuulsaks võiduga aastal 480 e.m.a. kartaagolaste üle Himera lahingus. Oma valitsemisajal saavutas Akragas ühe olulisema Kreeka keskuse maine eelkõige tänu oma ambitsioonikale laienemisele ja uutele infrastruktuuri ideedele. Templid, mis on tänapäeval arheoloogilise leiukoha suurimad kaunistused, asusid iidse linna lõunaküljel. Elamupiirkond ja templid olid ümbritsetud pika kaitsemüüriga.
Akragase dünaamilise arengu lõpp oli 406 e.m.a.kui kartaagolased linna mitu kuud piirasid ja lõpuks peaaegu maatasa tegid. Akragas ei saanud kunagi tagasi oma endist hiilgust. Järgmise kahe sajandi jooksul hävis linn kreeklaste ja kartaagolaste ning kartaagolaste vahelistes lahingutes roomlaste vastu (mõlema Puunia sõja ajal).
IN 210 eKr Akragas oli lõpuks roomlaste käes. Nad nimetasid selle ümber Agrigentumiks ja ehitasid ümber. Ümberehituse käigus ehitati ümber ka templid, kus kummardati Rooma jumalaid.
Pärast Rooma impeeriumi langemist hakkas iidse Agrigento piirkond lagunema ja hävis mitu korda - nii maavärinate kui ka lihtsat ehitusmaterjalide allikat otsivate inimeste poolt.
Ajaloolised mälestised
Arheoloogilise ala olulisemad mälestised on dooria templite varemed. Lisaks neile näeme veel mitmeid hilisemal ajal kasutusel olnud struktuure.
Peale Concordia ja Juno templite pole ülejäänu heas seisukorras säilinud. Seda mõjutasid piirkonna tormiline ajalugu ja sajandite jooksul toimunud maavärinad. Mõned templid ehitati Kreeka ajal ja ehitati uuesti üles roomlaste valitsusajal. Templite nimed on tänapäevased ja viitavad enamasti Rooma mütoloogiale. Ajaloolased ise pole aga kindlad, kas need kõik on õiged. Templid olid suunatud ida poole. Iidsetel aegadel usuti, et päikesetõus sümboliseerib valgust ja elu.
Sitsiilia ajaloolane ja dominiiklane andis Valle di Templisse suure panuse Tommaso Fazellokes sisse XVI sajandil ta avastas uuesti Zeusi templid ja aitas suurel määral kaasa kreeka pärandi säilimisele põlvedele.
Monumendid Valle dei Templi piirkonnas:
- Concordia tempel - üks paremini säilinud Kreeka templeid maailmas. See ehitati ümber 430 e.m.a. Hoone on u 42 meetrit ja laius u 20 meetrit. Templid 597 aastat muutunud kristlikuks basiilikaks - San Gregorio delle Rape. Alles 1743. aastal arvati tempel riiklike monumentide hulka. Mitukümmend aastat hiljem kristlikud tarvikud lammutati ja hoone taastati endises hiilguses. Kindlasti on see tänu muinasehitise praktilisele kasutamisele nii heas korras säilinud tänapäevani. Väärib märkimist, et templi nimi pärineb 16. sajandist ja viitab lähedalt leitud raidkirjale, millel ei pruukinud olla templiga mingit seost. Muid jälgi selle kohta, kuidas templit antiikajal nimetati, pole.
-
Juno tempel - üks kahest kõige paremini säilinud templist Valle dei Templi piirkonnas. See ehitati kõrgele 120 meetrit üle merepinna ja koosnes kolmest sammaskäiguga ümbritsetud ruumist. Tõenäoliselt ehitati see vahepeal 450 ja 440 e.m.a. IN 406 e.m.a. lammutasid kartaagolased ja ehitati uuesti üles juba Rooma ajal. Tänase päevani on seal 30 veergu. Kreeka ajal pühitseti tempel abielupaaride kaitsepühakule Herale ja just selle keskel toimus osa pulmatseremooniast.
-
Olümpion Zeusi tempel - ühest iidse maailma suurimast templist on tänaseks alles vaid alused, elementide killud ja telamonid. Üks telamon on templi juures, teine seisab vertikaalselt arheoloogiamuuseumis. Nende kõrgus on möödas 7 meetrit. Hoonel endal oli 113 meetrit pikkus ja 56 meetrit laius. See oli Akragase ainuke tempel, millel oli paaritu arv esisammasid – neid oli 7. Tempel püstitati osana võidukäigust kartaagolaste üle aastal. 480 e.m.a.
-
Heraklese tempel - arvatavasti oli see iidsetel aegadel üks muljetavaldavamaid Kreeka templeid. Tänaseks on 38 algsest sambast säilinud vaid 9. Hoone sammaskäik oli 15 sammast pikk. Templit kaunistasid skulptuurid, ühe fragmenti saab näha arheoloogiamuuseumis.
-
Kaarnekroosid (arcosolia) raiutud iidsetesse müüridesse juba Bütsantsi ajal. Nekropolid ja müürid ulatuvad pikemale kaugusele, ala saame vaadata kliirensi pealt.
-
Fragapane Grotta - varakristlikud katakombid / hüpogeum, mis on loodud vanades Kreeka ajast pärit tsisternides. Tsisternid on omavahel ühendatud käikudega ja nende vahel saab kõndida mööda eraldi marsruuti. Lähedalt leiab laskumise katakombidesse Villa Aurera. Villa Aurea aedades näeme killukest ka teistest maa-alustest nekropolidest.
-
Teroni mausoleum - see intrigeeriv ehitis oli legendide järgi kuulsa türanni haud. Ajaloolaste sõnul on see monument noorem ja selle püstitasid roomlased, et mälestada kümneid tuhandeid, kes tapeti linna piiramise ajal aastal 262 eKr. Esimese Puunia sõja ajal. Arheoloogilise leiukoha tasandilt on ehitis nähtav vaid eemalt.
-
Castori ja Polluxi tempel - sellest templist on säilinud vaid neli üksteisega friisiga ühendatud sammast. Selle kõrval näeme veel ühe templi alust, kuid ühtki sammast pole säilinud.
Arheoloogilises piirkonnas näeme kõrval majesteetlikku skulptuuri Igor Mitoraj, Poola päritolu kunstnik, kes sai tuntuks oma iidsetele aegadele viitavate töödega.
Väljaspool ajaloolist linnamüüri, Templite orust lõuna pool, asus iidne pühakoda, kuhu haiged abile lootma läksid. Pühakojast on säilinud väikese varemed Asclepiuse tempel (itaalia: Tempio di Esculapio). Oma Sitsiiliast pärit märkmetes mainis templit Rooma poliitik Cicero. Tänaseks on säilinud hoone müüride ja aluspõhja killud.
Arheoloogiamuuseum
Umbes kilomeeter enne arheoloogilise leiukoha loomist Arheoloogiamuuseum (Agrigento Museo Archeologico Regionale "Pietro Griffo"). Rajatis on väga kaasaegne ja seda tasub enne arheoloogilisse alasse minekut külastada.
Toas näeme muuhulgas: leide haudadest (nt vaasid ja mündid), leide pühakodadest ja templitest (nt kujukesed) ning Zeusi templile pühendatud ruume.
Viimased on eriti tähelepanuväärsed. Toas loodi makett ja algne telamon / atlas, mis on osa Zeusi templist, asetati vertikaalselt. Selle suurus on hirmutav, eriti kui mõistame, et see oli tõenäoliselt vaid poole kolonni kõrgune. Kulutame u 1 kuni 2 tundi. Muuseum on kohandatud liikumispuudega inimestele.
Muuseum ehitati iidse linna ja kaasajal tsistertslaste kloostri kohale. Teisel pool tänavat näeme Rooma elamurajooni vundamentide varemeid ja peaaegu muuseumi enda kõrval on teatriga sarnane ehitis. See oli Ekklesiasterion, ehk koht, kus toimusid linna saatust otsustavad tsüklilised demokraatlikud koosviibimised. Oma hiilgeaegadel istus see isegi siin 3000 inimest paigutatud 22 rida. Rooma elamurajooni piirkond ei ole alati avalikkusele avatud, kuid väljakaevamisi saab vaadata tänava tasandilt.
Ta seisab muuseumi kõrval St. Nicholas (Chiesa di San Nicola). Tempel ehitati sisse XII sajand tsistertslaste ordu osana. Sees näeme ka 16. sajandi freskosid ja hästi säilinud sarkofaagi 2. või 3. sajandist Rooma ajast. Sarkofaag jäljendab nii hästi kreeka stiili, et alguses peeti seda Suur-Kreeka aegade monumendiks. Kahjuks ei ole kirik alati avatud ja paljud turistid põrkuvad suletud uste eest. Sisse saab minna päeva esimesel poolel, kuni kella 13-ni või enne (ja pärast) pühapäevast missat.
Arheoloogiamuuseum ehitati künkale, kust on selgelt näha kauget Templite orgu.
Kolymberti aed
Arheoloogilise leiukoha piirkonnast leiame üsna originaalse vaatamisväärsuse - Kolymberti botaanikaaia (kinnistu Il Giardino della Kolymbetra). Aed asub looduslikus orus, mida varem akvedukt kasutas, allpool arheoloogilise paiga taset. Sisemine laskumine on kahjuks lisatasu - hind on 5€. Sissepääs asub Castori ja Polluxi templist läänes.
Aias näeme lisaks taimedele (sh mandlid ja tsitruselised) ka üksikuid Teroni aegadel ehitatud tehisbasseini jäänuseid. Bassein oli üle kilomeetri pikk ja pärast Himera lahingut aastal 480 eKr vangi võetud kartaagolased viidi seda ehitama. Uus lopsaka taimestikuga ümbritsetud veehoidla oli ilmselt elanike puhkepaik.
Vaatamisväärsused
Kogu arheoloogilise paiga ala on külastajatele avatud. Enne kohalejõudmist peaksime valmistuma päris suureks kõndimiseks - kahe kaugeima templi vahel on sirgjooneliselt umbes 1,7 kilomeetrit. Meil on lihtne kohapeal viibida kuni paar tundi.
Piirkond jaguneb lääne- ja idaosaks. Idaosa tõuseb aeglaselt ja selle lõpust leiame kaks kõige paremini säilinud hoonet - Concordia templid ja Juno templid. Mõlema ala vahel saame liikuda spetsiaalse läbipääsu kaudu.
Kaarte 2022. aastal piletikassadest ei saanud. Neid saab osta sissepääsu lähedal asuvatest erakioskitest. Arheoloogilise leiukoha suurust arvestades tasub enne saabumist tutvuda selle paigutusega.
Valle dei Templi külastamise tundide planeerimisel tuleb meeles pidada, et praktiliselt kogu arheoloogiline leiukoht on paljastatud. Keskpäeval võib palavus olla piinav. Kui meil on selline võimalus, tasub esmalt külastada arheoloogiamuuseumi ja linna ning seejärel arheoloogilist leiukohta. Seda lahendust toetab ka asjaolu, et pühakojad näevad päikeseloojangul ilusad välja ning pimedas on need valgustatud ja näevad hoopis teistsugused välja kui päevavalguses.
Tähelepanu! Lahtioleku päevad, kellaajad ja hinnad võivad muutuda
Sissepääsud ja piletikassad
Templite orgu on kaks sissepääsu. Lääneküljel on sissepääs aadressil Porta Quinta (Valle Dei Templi Porta Quinta, asukoht: 37.288911, 13.581720)ja idaküljel Juno templi lähedal (Ingresso e biglietteria Valle dei Templi – Tempio di Giunone, asukoht: 37.289737, 13.600011).
Kassade juures on tasulised parklad - hind 3€ autost. Turistid pargivad ka tee äärde, aga sel juhul saab pileti.
Piletid
Arheoloogiline ala
- Täiskasvanu pilet - 10 €
- Pilet 18-25-aastastele (EL kodanikud) - 5 €
- Pilet alla 18-aastastele (EL kodanikud) – tasuta
Arheoloogiamuuseum
- Täiskasvanu pilet - 8 €
- Pilet 18-25-aastastele (EL kodanikud) - 4 €
- Pilet alla 18-aastastele (EL kodanikud) – tasuta
Kombineeritud piletite arheoloogiline ala + arheoloogiamuuseum
- Täiskasvanu pilet - 13,50 €
- Pilet 18-25-aastastele (EL kodanikud) - 7 €
- Pilet alla 18-aastastele (EL kodanikud) – tasuta
Lahtioleku päevad ja kellaajad
Arheoloogiline ala on avatud iga päev alates 8.30 kuni 19.00. Sissepääs on võimalik kuni 30 minutit enne sulgemist.
Suvevaheajal saab Templite orgu külastada ka õhtusel ajal - pileteid saab osta kell 19.00-22.00 ning piirkonnast tuleb lahkuda hiljemalt kell 23.00. Nädalavahetustel pikendati õhtust sissepääsu tunni võrra. Õhtused templid on valgustatud. 2022. aastal oli öine sisenemine võimalik juuli keskpaigast septembri keskpaigani).
Arheoloogiamuuseum on avatud esmaspäevast laupäevani alates 9.00-19.00.. Pühapäeviti ja riiklikel pühadel on muuseum avatud ainult alates 9.00–13.00..
Sõida
Kui tulime autoga, saame parkida ühte piletikassade kõrval asuvasse parklasse.
Igast Agrigento keskuses asuvast jaamast (rong ja buss) on ka regulaarne bussiühendus arheoloogilisse piirkonda. Liinid 1 ja 2 (LINEA 1 ja LINEA 2) viivad meid templi ja arheoloogiamuuseumi sissepääsu lähedale.
Sõiduplaanid ja kaardid leiate kohaliku omavalitsuse lennuettevõtja ametlikult veebisaidilt sellel aadressil (itaalia keeles). Pärast marsruudil klõpsamist kuvatakse sõiduplaan.
Pileteid saab osta kioskitest (mõnikord asuvad baarides), mis on tähistatud T (firmalt Tabaccheria). Peame pärast sisenemist piletid valideerima.
Valle dei Templisse saame ka linnast jalgsi. Marsruut ei ole meeldiv ja seal on käänulisi tänavaid ja üles/alla kõndimist, mööda tiheda liiklusega teid. Rada ei ole pimedal ajal üldse valgustatud ja tagasi Agrigento kesklinna jalutada ei soovita.