Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!

Prantsusmaa valitsejate monumentaalne asukoht on juba aastaid külastajate kujutlusvõimet ergutanud. Pimestav hoone peidab endas aga rohkem kui üht tumedat ajalugu. Tänapäeval on see ilmselt kõige populaarsem Prantsuse muuseum, kuningriigi kunagise hiilguse monument, mida külastavad igal aastal tuhanded turistid.

Ajalugu

Raske öelda, kust selle koha nimi tuli. Mõned inimesed tuletavad selle keskaegsest küntud põllu terminist, teised viitavad sõna sarnasusele "värsid saillantes" - see on "pinnavesi". Mõlemad versioonid võivad olla tõesed – see ala oli varem väike põllumajanduslik asula ning ümbritsevad maad olid kaetud arvukate tiikide ja soodega.

Tõenäoliselt poleks Versailles kunagi jõudnud oma praegusesse olukorda, kui poleks olnud Prantsusmaa kuningate jahikirge. Sellele tollal populaarsele hobile pühendus ta näiteks Henry IV. Just teda peetakse Versailles' metsade jahiuuringute pioneeriks. Ta oli neid piirkondi külastanud juba enne, kui ta endale krooni pähe pani. Hiljem Prantsusmaa valitsejana tuli ta Versailles’sse troonipärija seltsis - Louis XIII. Need alad kuulusid Gondi perekonnale, kes müüs Ludwikile esimese osa metsadest ja lõpuks kogu kinnistu. Õukondlased kurtsid, et jahi ajal olid nad sunnitud ööbima mitte eriti soodsates tingimustes, mistõttu armuline valitseja otsustas ehitada väikese palee. Selle koha suur ajalugu algas aga alles teise Louis valitsemisajal.


Juba delfiinina Louis XIV ta viibis sageli jahimajas. 1660. aastal alustas ta elukoha laiendamist, mis viidi lõpule kolme aasta pärast. Siis see loodi oranžikaja kuningas toodi Versailles'sse loomakoda. Sellest aga ei piisanud nii valitsejale kui ka õukonnale. Aastal 1668 algas töö, mille eesmärk oli "Päikesekuninga" väärilise elukoha loomine. Peahoone oli sissekolimiseks valmis kahe aasta pärast, kuid koos kõigi paranduste ja ümberehitustega püstitati Versailles' palee umbes kakskümmend aastat. Louis XIV ta kolis siia koos kogu õukonna ja ministritega, muutes residentsi riigi pealinnaks.

Uus iste lummas arhitekte ja valitsejaid ning uhked ballid ja peod äratasid maailma tähelepanu. Kuid Versailles’ elul oli ka oma varjukülg. Jäik etikett, mis reguleeris kõiki eluelemente, oli paljudele väljakannatamatu ja paljud parteid pidasid jõhkrat võimuvõitlust.

Kohtuelu raputasid pidevad skandaalid, nt. aastal 1680 La Voisin - hukati nõidkes müüs õukonnadaamidele mürke, korraldas väikelaste mõrvamisega musti missasid ja lõpuks sattus valitseja elu vandenõu. Aastaid kestnud uurimine tõi kaasa mitmesaja inimese süüdistuse – osa neist mõisteti surma, väljasaatmise või pika vangistuse.

Louis XIV ja Louis XV lõpetasid oma elu lossis. Prantsusmaa viimane valitseja Louis XVI pärast nn "tänavamüüjate marss" (nimi pandi veidi liialdatult, sest paljud marssivad naised olid tegelikult maskeerunud mehed) oli sunnitud elukohast lahkuma. Huvitaval kombel paar kuud varem palee ümbruses nn "Pallisaal" (Salle du Jeu de Paume) moodustati Prantsusmaal Rahvusassamblee. Revolutsiooni ajal hoone lagunes ja seda plaaniti isegi lammutada. Õnneks neid kunagi ei rakendatud. 19. sajandil renoveeriti kogu kompleks, samas kui osa ruume lammutati.


Pariisi kommuuni ajal asusid just Versailles’s revolutsiooni vastu võitlevad jõud. Siin krooniti Wilhelm I Hohenzollern Saksamaa keisriks. Pärast I maailmasõja lõppu kirjutasid võitjad siin kuulsale alla Versailles' leping (üritusel osalesid Poola esindajad).

Viienda vabariigi valitsused püüdsid aastaid paleed taastada – koguti kuninglikust kollektsioonist mööbel, viidi läbi vajalikud turvatööd ja käivitati kudumistöökojad, et oleks võimalik toota kuningliku perekonna kasutuses olevatele kangaid. Purskkaevude süsteemi täielikuks taastamiseks ei jätkunud raha, mis oli 17. ja 18. sajandil veelgi muljetavaldavam kui praegu. 1999. aastal hävitas Versailles' aia orkaan Lothar. Selle endise hiilguse taastamiseks kulus 135 miljonit eurot.

Hinnanguliselt külastab muuseumi igal aastal 5 miljonit turisti ning pea kaks korda rohkem läheb kuninglikesse aedadesse jalutama.

Versailles – vaatamisväärsused

Palee külastamine on tõeline ajarännak. Tasub pühendada palju aega kogu saidi vaatamiseks ja aedades ringi jalutamiseks. Kui tahame linnas ringi seigelda, peaksime broneerima endale terve päeva diivanil. Palee enda külastamise võib jagada kolme põhiossa: erakorterid, esinduskorterid, aiad ja purskkaevud. Kõige olulisemad kohad, mida näeme, on:


Peeglituba

See on võib-olla Versailles' kuulsaim tuba. Varem oli siin terrass, kust kuningas võis kuninganna korteritesse minna. Ebamugavuse tõttu (nt vihmane ilm) otsustati ehitada esinduslik ruum. Ta lõi kontseptsiooni maalikunstnik ja arhitekt Charles Le Brunkes hoolitses ka saalide kaunistamise eest. Nn sõjaruumist (kelle ordenid ülistasid Louis XIV sõjalisi võite) see läks läbi Peeglitoa õige osa Rahu Tuppa (mis oli hilisematel aastatel osa kuninganna korteritest - see on selles Maria Leszczyńska kuulanud kontserte). Kogu asi oli koht, kus olla kuningas võttis vastu tähtsamad külalised (nt sultani, Pärsia või Itaalia linnade saadikud), balle ja pidusid peeti siin suhteliselt harva.

Kuninglik kabel

18. sajandil ehitatud barokk-kabel üllatab oma viidetega antiikajale ja… gooti arhitektuurile. Tasub pöörata tähelepanu rikkalikult kaunistatud laele ja ebatavalisele orelile. Kuningas ja õukond (kui ta oli muidugi Versailles’s) osalesid pühal missal iga päev kell 10 hommikul. Seejärel võttis ta erilise seisukoha, mille suhtes Jean Jouvenet ta värvis fresko esitledes "Nelipüha".

Kuninglikud korterid

Nende hulka kuuluvad: Heraklese tuba, Külluse tuba, Veenuse tuba, Diana tuba, Marsi tuba, Merkuuri tuba ja Apollo tuba. Siin kulges Prantsusmaa valitseja elu. Neid peeti neis saalides õukonna tseremooniad (Apollo tuba) ja ballid (Venuse tuba). Siin ka kuningas mängis piljardit (Diana tuba) ja magas suvehooajal (Mercury Room).

Purskkaevud

Purskkaevusüsteem oli kuninglike inseneride üks raskemaid ettevõtmisi. Vaatamata lähedalasuvatele tiikidele ja jõgedele, mis olid sellega ühendatud, polnud vett ikkagi. See ei aidanud luua korralikku kanalit, veetorni ega Bièvre’i jõe kõrvalejuhtimist, ikka ei jätkunud vett, et kõik purskkaevud saaksid hetkega tööle hakata. Nii loodi ülikeeruline hüdrosüsteem nn "Machine de Marly", mis veeti Seine'ist vett. Sageli rikki läinud masinavärk aga ei vastanud ootustele.

Kuigi palee kasutas juba rohkem vett kui kogu Pariis, otsustati ehitada kanal, mis ühendab Versailles'd Eure jõega. Kui see idee teoks saaks, lõpeksid lõpuks hüdroloogilised probleemid. Töödesse oli kaasatud umbes 1/10 Prantsuse sõjaväest. Kahjuks puhkenud Pfalzi sõda katkestas poolelioleva töö, mille juurde enam tagasi ei jõutud.

Täna saame vaadata: Nelja aastaaja purskkaevud, Võitlevad loomade purskkaevud, Draakoni purskkaev, Neptuuni purskkaev ja kaks kõige kuulsamat Leto purskkaev ja Apollo purskkaev. Nende paigutus on ilmselgelt hästi läbi mõeldud – Apollo kui päikesevalguse jumal kerkib veest silmitsi oma ema – Letoga. Huvitaval kombel tegi arhitekt vea, asetades tõusva päikese jumala ida asemel läände. Turismihooajal tasub oodata erilist muusikasaade.


Aiad

Tööd suure Versailles’ aia loomisega on alanud aastal 1661. Louis XIV usaldas need André Le Notre. Kõik oli valmis 40 aasta pärastkuid see tohutu eeldus nõudis korrapärast hooldust ja üksikute taimede ümberistutamist umbes iga saja aasta tagant. Orkaan, mis 1999. aastal hävitas suure osa haljasaladest, sundis muuseumi töötajaid viimasele taimevahetusele.

Teine

Muidugi saame ka näha kuninganna toad, saalid, kus elasid troonipärijad, Suurte lahingute galerii kui spetsiaalselt Marie Antoinette'i jaoks korraldatud ruumid. Pidage siiski meeles, et Versailles's tehakse sageli renoveerimistöid.

Versailles' palee – praktiline teave

Kuninglik palee asub Neljas piletitsoon Pariisis. Parim on siia jõuda RER-iga mööda kollast turismiliini C. Peate jaamas maha minema Versailles-Rive Gauche. See on rongi lõppjaam – seega ei saa seda segi ajada ühegi teisega.

Rongi lossi väljumisest oleme ca 300 meetrit. Tõenäoliselt läheb enamik reisijaid meiega samas suunas.

Teel möödume paremalt endised kuninglikud tallidja vasakul Skulptuuride galerii ja Pallimängutuba. Palee on teie ees.

Pileteid saame osta veebis muuseumi kodulehel sellel lingil.

Uudiseid, päevi ja lahtiolekuaegu (märkus: palee on esmaspäeviti suletud (alates juunist 2022)) saab vaadata kompleksi ametlikult kodulehelt: LINK.

Versailles – huvitavad faktid

  • Sest mitte eriti soodne asukoht (märgala) Versailles' ehitus nõudis mitme tuhande malaarias hukkunud töölise elu. Veelgi enam, purskkaevusüsteemi aktiveerimine võttis paljudelt kohalikelt talupoegadelt juurdepääsu veele.

  • Tuleb tunnistada, et õigus palees elada oli privileeg, kuid Kõik korralikult sündinud pääsesid külastajana "tubadesse".. Ainus tingimus oli korralik riietus.

  • Palee algsetes plaanides polnud kanalisatsiooni. Aastakümneid „utiliseeriti“ inimesi sinna, kuhu nad kukkusid (treppide alla, kaminatesse) ning väljaheiteid valati vastu seinu või Versailles’st mitte liiga kaugel asuvatesse kanalisatsioonikaevudesse.

  • Ka elanikud kurtsid tuuletõmbus ja külm. Halvasti projekteeritud küttesüsteem tähendas, et kaminad ei täitnud oma rolli (korstna väljalaskeava oli projekteeritud nii, et need ei rikuks palee korpust, mistõttu suits ei pääsenud sageli välja).

  • Teine probleem oli üldlevinud putukad. Spetsiaalsed kirpude või täide tapmiseks mõeldud vasarad ei aidanud. Säilinud dokumendid näitavad, et isegi kuninganna Maria Leszczyńska kurtis oma voodis elavate putukate üle.


  • Etikett reguleeris kuningliku päeva kõiki etappe, ja spetsiaalselt määratud õukondlased riietasid valitsejat, saatsid ta voodisse ja aitasid isegi … roojamise ajal.

  • Louis XV ajal asus palee kõrval (ilmselt selle koha läheduses, kus praegu asub Versailles' katedraal) "Jeleni park" see on koht, kus kasvasid üles kuninglikud liignaised. Neidude palkade varjus siia toodud tüdrukuid koolitati seejärel armastuskunsti saladustes. Ajaloolased pole kindlaks teinud, kui palju naisi selle maja uksest läbi on astunud.

  • 5. jaanuaril 1757 tehti ühes paleeväravas katsuda valitseja elu. Robert-François Damiens pussitas Louis XV-d väikese noaga. Tabatud kurjategija mõisteti surma – jõhker hukkamine kestis mitu tundi.

  • Versailles paelus paljusid valitsejaid, eriti Ludwik II Wittelsbachkes aastaid unistas Prantsusmaa elukoha nägemisest. Kui ta lõpuks oma unistuse teoks tegi, otsustas ta oma kodumaale sarnase elukoha ehitada. Nii ehitati Herrenchiemsee palee.

  • Üks huvitavamaid allikaid ajastust on "Memuaarid" Prints Saint-Simone, kes oli palju aastaid kuninglikus õukonnas.

  • Versailles' palee on aastate jooksul "osatäitnud" kümnetes filmides. Viimaste aastate kuulsaimad siin filmitud filmitööd on järgmised: "Marie Antoinette" Sofia Coppola ja prantsuse sari "Versailles. Vere seadus".

Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!

Kategooria:

Euroopa