Piirkond Santa Cruz (hispaania keeles: Barrio de Santa Cruz, Püha Risti väljak) on tänapäeval üks Sevilla turistirikkamaid piirkondi. Selle halduspiirides on muu hulgas Jumalaema katedraal, kuninglik Alcázar ja India keskarhiiv.
Eelnimetatud mälestised asuvad linnaosa lääneosas, kuid tõelise pärli leiab selle idaosast - see on kunagine Judería (Juudi kvartal). Ala kulgeb mööda endisi linnamüüre Murillo aedade (Jardin de Murillo) piirini.
Endist Juderíat eristab kitsaste tänavate rägastik, atmosfäärilised väljakud, kohalikud pubid ja kõrtsid, avatud araabia stiilis sisehooviga hooned ja väikesed käsitöökojad. Kuigi enamik hooneid ehitati pärast XVIII ja sisse Kahekümnendast sajandist ala on säilitanud oma ainulaadse planeeringu.
Väljakute vahele viivad käänulised tänavad ja erinevad kaetud käigud. Vaatamata suhteliselt väikesele suurusele on siin lihtne eksida! Suurem osa endisest juudi kvartalist on autovaba.
Santa Cruz pakub ka laia gastronoomilist valikut. Peaaegu igal sammul leiame mõne kõrtsi või tapaseid pakkuva restorani, kuid nende suurim õõnsus asub tänava ääres Calle Mateos Gago.
Ajalugu
Tänase Santa Cruzi linnaosa asemel olid hooned olemas juba Rooma linna ajal Hispalis. Varakristlikul ajal oli siin basiilika ja maurid ehitasid siia oma palee ja mošee.
Pärast Sevilla tagasivallutamist Ferdinand III hiljem pühakuteks kutsutud, otsustas ta anda praeguse rajooni idaosas oleva ala juutidele (sefardidele). Juudi kvartalid eksisteerisid ka teistes Hispaania linnades ja neid nimetati kõikjal samadeks. Juutidel oli neis teatud autonoomia ja nad said ehitada sünagooge ja muid haldushooneid.
Lõpp XV sajand Hispaanias sai alguse inkvisitsioon, mille sihtmärgiks oli esialgu Marranos ehk juudi päritolu kristlased. Koos inkvisitsiooniga algasid pogrommid ja juudi elanikkonna rõhumine. IN 1492 otsustasid Hispaania valitsejad kõik juudid riigist välja saata.
Alates hetkest, kui endised üürnikud välja saadeti, hakkas endise juudi rajooni pindala kahanema. Hooletusse jätmise periood kestis kuni XIX sajandilkui hakati linnaosa taaselustama. Endised sünagoogid muudeti kirikuteks ja juudijärgsed majad ehitati ümber.
IN 1810 Sevilla vallutas Napoleoni armee. Sel ajal hävis Santa Cruzi kirik, mille asemele tekkis samanimeline väljak. Hävinud kiriku nimest tulenebki linnaosa praegune nimi.
XX sajand see on Santa Cruzi taasõitsemine. Esimesel poolajal Kahekümnendast sajandist olulisemad väljakud ehitati arhitekti egiidi all ümber Juan Talavera ja Heredia. Viimased kümmekond aastat on piirkonna turistide õitseng õitsenud. Endistesse üürimajadesse ehitati kallid hotellid, pubid ja turistidele suunatud kauplused. Hoolimata sellest, et piirkond on väga turistlik, on siiski lihtne leida tühje tänavaid ilma ekskursioonideta.
Monumendid, vaatamisväärsused ja huvitavad kohad
Omamoodi turismiatraktsiooniks võib pidada juba kõndimist endise juudi linnaosa kitsastel tänavatel. Sellegipoolest tasub mõne huvitava koha pealt ringi vaadata ja Santa Cruzisse minna alles plaani alguses.
Apelsinipuudega täidetud väljak on hea koht alustamiseks Patio de Banderas. See on suletud sisehoov otse ukse ees Alcazar ja siit me pärast kuningliku kompleksi külastamist lahkume. Väljaku kirdenurgast leiame hoonete sees kitsa kaetud käigu, mis viib meid tänavale Juderia (Callejón de la Judería). Aadressil Juderia 6 me näeme ühte ajaloolist purskkaevu - Fuente de la Calle Juderias.
Sealt saame minna tänavale Calle Agua (või Callejon del Agua)mis ulatub mööda endisi linnamüüre. Tänava nime võime tõlkida kui Aleja Woda, mis viitab sellele, et müüride ülemises osas voolas varem akvedukt. Mööda tänavat kõndimine on meeldiv kogemus. Teel möödume üksikutest sisehooviga majadest, kuhu saame vaadata ja näha ilusaid lilledega täidetud terrasse. Tasub otsida maja number kaks (Casa nr 2).
Calle Agua lõppu minnes jõuame Alfaro väljak (Plaza Alfaro)kuulus oma suurepärase puidust kaunistustega rõdu poolest (Balcone di Rosina). Väga võimalik, et üks linnaosa giidiga ringkäikudest seisab rõdu all. Kohalikud giidid kinnitavad, et see rõdu oli draama rõdustseeni inspiratsiooniks Romeo ja Julia autorsus Shakespeare. Me ei tohiks aga olla üllatunud, et selle kohta puuduvad tõendid.;-)
Alfaro väljak oli varem üks käikudest, kuhu viis Püha Risti väljak (Plaza de Santa Cruz). See on sellelt väljakult ja täpsemalt sellel kohal asuvast Santa Cruzi kirik (Iglesia de Santa Cruz) linnaosa praegune nimi pärineb. See kirik ehitati pärast tagasivallutamist sünagoogi varemetele ja seda eristas Mudéjari stiil. Kirikusse on maetud üks tähtsamaid Sevilla kunstnikke - Bartolome Estebana Murillo. Kahjuks lammutati tempel Napoleoni okupatsiooni ajal linnaosa rekonstrueerimise käigus. Murillot mälestati 1858. aastal ühe seina külge kinnitatud mälestustahvliga.
Alguses Kahekümnendast sajandist väljak ehitati ümber arhitekt Juan Talavera y Heredia egiidi all. Sel ajal ehitati uusi hooneid ja keset platsi kerkis iseloomulik metallist Cruz de la Cerrajería rist (mida võime tõlkida kui Lukksepa rist) lõpust XVII sajand. Rist seisab metallkarbil ja on täis erinevaid motiive, sh geomeetrilisi motiive või vorme, mis kujutavad muu hulgas maod.
Muud väljakud ja huvitavad tänavad:
- Plaza de Doña Elvira - uskumatult meeldiv väljak, mis on täis: purskkaevud, pubid, poed, azulejo plaatide mustrid ja apelsinipuud. Praeguse kujuga väljak rajati 20. sajandi alguses Juan Talaver y Heredie juhendatud rekonstrueerimise käigus. Ilmselt sisse XVII sajand väljakul peeti avatud teatrietendusi.
- Plaza De Las Cruces (ristide väljak) - väljaku keskel (mis on tegelikult tänava lõunapoolne ots) on iseloomulikele sammastele asetatud kolm risti. Calle Cruces tänaval näeme ka kahte maja fassaadi sisse ehitatud rohelist risti.
- Plaza de los Refinadores - väike väljak koos seda esitleva mälestusmärgiga Don Juan Tenoriomillest on saanud üks hispaania kirjanduse sümboleid.
Muuseumid ja kirikud
Haigla de los Venerables
Kõige olulisem kultuuriasutus endise juudi rajooni piires on Haigla de los Venerables, see on XVII sajand varjupaik vanadele ja haigetele preestritele. Kompleksi eristab barokkstiili rikkus.
Täna on Hospital de los Venerables avalikkusele avatud. Selle peamine atraktsioon on Diego Velázquezi keskus (Velázquezi keskus)kus tema kuulsat maali eksponeeriti Santa Rufina. Seest leiame veel kaks Velázquezi teost: Immaculate Conception ja Imposición de la casulla a san Ildefonso.
Toas näeme muuhulgas ka töid Bartolomé Esteban Murillo (San Pedro penitente de los Venerables) ja Francisco Pacheco (Santa Catalina ja Santa Ines). Kogu näitus võtab enda alla vaid ühe suurema toonitud ruumi. Korraga võib sees olla piiratud arv inimesi (20).
Kompleksi tähtsuselt teine osa on rikkalikult kaunistatud kirik. Sees on värvilised plaadid, skulptuurid, freskod ja maalid. Eriti tähelepanuväärsed on värvikad stseenid külgseintel ja lillemotiividega kaetud lagi. Toas näeme ka muu hulgas käärkambrid ja käärkamber.
Endises kloostrialal näeme ka mõnusat purskkaevuga siseõue ning ronime mööda monumentaalseid treppe esimesele korrusele, kus on välja pandud üksikud kaasaegse kunsti teosed.
Kahjuks on sissepääsupilet kallis ja maksab sama palju 8€. Saame külastada kogu kompleksi lühikese aja jooksul 30-45 minutit. Tasuta sissepääs on võimalik kuu esimesel neljapäeval kell 10.00-14.00.
Isegi kui meil pole plaanis sisse minna, tasub platsile minna Plaza de los Venerables asub kompleksi sissepääsu juures.
Santa María la Blanca kirik (Iglesia Santa María la Blanca)
Üks huvitavamaid kirikuid kogu Sevillas. aastal ehitati katoliku tempel 1391 asemel 12. sajand sünagoogid. Algsest sünagoogist pole aga palju järel XVII sajand Barokne rekonstrueerimine. Huvitaval kombel on arheoloogilised uuringud näidanud, et enne juudi templi loomist sellesse naabrusesse 10. sajand seal oli mošee. See tähendab, et see on ainuke koht Sevillas, mis seob ajalooliselt kolme religiooni, mis on sajandite jooksul levinud üle linna.
Sees on rikkalikud barokkkaunistused, sealhulgas geomeetriliste motiividega laekrohvid ja värvilised sambad. Sees näeme Murillo töid, sealhulgas prantslaste poolt varastatud teoste reproduktsioone.
Kirik on väga silmapaistmatu. Selle peamine gooti fassaad on üks viimaseid jäänuseid Neljateistkümnendal sajandil sünagoogi muutmine kirikuks.
Centro de Interpretacion Juderia de Sevilla
Väike muuseum, mis on pühendatud Sefardid, see on Sefardi juudidkes on elanud Santa Cruzi piirkonnas sajandeid. Toas näeme maale, üksikuid käsikirju ja muid judaismiga seotud eksponaate, samuti saame rohkem teada juutide elust Sevillas ja Pürenee poolsaarel, sealhulgas nende pagulusest inkvisitsiooni ajal.
Keskus on avatud iga päev 11.00-19.00 (uuendatud aprill 2022).
Museo Casa de Murillo
Muuseumi maja, kus elas oma elu lõpus kohalik kunstnik Bartolomé Esteban Murillo. Kahjuks ei näe me siin originaalruume, vaid ainult väikest kunstnikule pühendatud näitust.
Murillo aiad (Jardin de Murillo)
Santa Cruzi kirdeosa sulgeb meeldivalt Murillo aiad (Jardin de Murillo). Ikka algusesse Kahekümnendast sajandist need aiad olid osa kuninglikust Alcázarist. Tänapäeval pole need nii hooldatud kui paleekompleksi aiad, kuid siiski tasub hetk leida ja neid külastada. Aia alal, ühes seinas, näeme väljaulatuvaid torujuppe, mille kaudu vesi mööda Calle Agua voolas.
Parki iseloomustavad azulejoga kaunistatud pingid ja purskkaevud, hiigelsuured ja massiivsed puud ning palju rahu ja vaikust kohalike seas võrreldes turistilisema linnaosaga. Kui oleme piirkonnas, võime siia hetkeks puhkama tulla.
Omapärane vaatamisväärsus on Hispaania maalikunstnikule pühendatud gloriette José García Ramos.
