Vaatamisväärsused, teave ja uudishimud
Luksemburgi aed (Luksemburgi aed) see on ilus linnapark sisse Pariis. Selle pindala on 224 500 m2. Aed rajati 1630. aasta paiku Henry IV teise naise ja lese Maria de Medici erisoovil. Räägitakse, et park pidi talle meenutama Firenze armastatud pereaedu.
Huvitaval kombel asub park päris Pariisi kesklinnas. Kui armastuse linna reisi ajal tüdinete linnakärast ja mürast, siis Luksemburgi aias leiate lõõgastust, rahu ning rahustavat puude ja põõsaste rohelust. Paljud inimesed usuvad, et aeg on Luksemburgi aedades aastaid tagasi peatunud, et see koht on erakordne rahu, harmoonia ja leevenduse oaas linnadžungli "atraktsioonidest".
Pargi keskosas asuv Grand Bassini ujula, milles lapsed, nagu nende esivanemad paarsada aastat tagasi, paatidega teele asusid, on selle ehe tõestus.
Parki külastavad rahvahulgad nii pariislasi kui ka turiste. See pole üllatav – seal saab sörkida, joogat harjutada, raamatut lugeda ja isegi piknikut pidada. See on ka üks armastatumaid kohti. Aias valitsev atmosfäär on tõeliselt ainulaadne. See on kogu maailmast pärit inimeste kultuuri-, intellektuaal- ja spordielu lapitöö. Mööda võluvaid allee jalutades saate imetleda kümneid kauneid puid, põõsaid ja lilli. See on suurepärane koht kõigile neile, kes hindavad kontakti loodusega ja armastavad olla ümbritsetud rohelusest.
Pargis jalutades ei saa mööda minna romantilisest Médicise purskkaevust (Medici purskkaev), mida ümbritsevad rohelised põõsad. Purskkaevu keskses nišis on skulptuur, mis kujutab Polyphemost avastamas nereiidi Galatea, kes paneb toime koos Akisega reetmise.
Mugavad toolid ja lamamistoolid ootavad neid, kes on väsinud ja tahavad päikesekiirte käes puhata. Lastele on atraktsioonid mänguväljakute, ponimõisate ja Viini karusselli näol.
Aia lõunaosa sulgeb Nelja Maailma purskkaev (Fontaine des Quatre party du monde). Selle võtmeelemendiks on maakera, mida toetavad neli naist, kes on mandrite – Euroopa, Ameerika, Aasia ja Aafrika – sümbolid.
Luksemburgi aiad asuvad paljudes kohtades skulptuurid ja kujud, mis kujutab Prantsusmaa kuningannasid ja teisi silmapaistvaid naisi. Lisaks neile tuleks mainida ka Frederic Auguste Bartholdi Vabadussamba koopiat, Delacroix' monument, mille on teinud Jules Dalou ja Chopini büst.
Huvitav punkt aia kaardil on ka 1856. aastal loodud mesila, mis koosneb ligi 20 kolooniast. Selles pargiosas ringi liikudes kohtate kauneid kastanipuid, jalakaplaataneid, ligustriid ning kevadel kaunilt õitsevaid õuna- ja pirnipuid.
Pargi oluline element on ka Luksemburgi palee, kus praegu asub senat. Hoone loodi samuti Maria de Medicit silmas pidades. projekteeris prantsuse arhitekt Solomon de Brosse. Seda ehitati 30 aastat (1615-1645). Huvitaval kombel ei elanud Maria Medycejska, kellele palee kavandati, seda näha. Miks? Kardinal Richelieu saatis ta pagendusse.
Algselt pidi Luksemburgi palee meenutama veidi Itaalia Pitti paleed. Lõppkokkuvõttes valiti siiski tüüpiline prantsuse arhitektuur. Luksemburgi paleel on 3 korrust eluruumid ja kabel.
Tervikut ümbritseb kaunis sisehoov. Palee katus on väga kõrge ja sellele arhitektuuristiilile iseloomulik. Huvitav fakt on see, et Napoleon Bonaparte elas Luksemburgi palees. Prantsuse revolutsiooni ajal töötas see vanglana, hiljem sai sellest direktoraadi asukoht. Mitu korda ümberehitatud, lõpliku kuju sai see 19. sajandil.
Praktiline teave
Aed on avatud kõigile külastajatele, sissepääs on tasuta. Pariisi aiad on öösel suletud ja Luksemburgi aiad samuti. See avatakse 7.30–8.15 ja suletakse olenevalt aastaajast 16.30–21.30.