Neandertallane liigitatakse tavaliselt eraldiseisvaks inimliigiks ehk Homo neanderthalensis'eks, kuid mõned peavad seda ratsionaalseks liigiks ehk Homo sapiens neanderthalensis'eks. Aastate jooksul on neandertallaste ümber kujunenud mitmesuguseid fakte:
1. Esimene neandertallase tunnustega väljakaevatud skelett oli 1856. aastal Saksa neandertallasel.
2. Neandertallasi iseloomustas hästi arenenud rindkere, õlgade ja õla lihaskond, nende näoluud olid laiad ja põsed ette ulatuvad.
3. Meeste keskmine pikkus on ca 165 cm ja 90 kg ning naiste pikkus ca 155 cm.
4. Aja jooksul on neandertallase kraniaalne maht suurenenud. See on tingitud suuremast lihatarbimisest.
5. Neandertallased arendasid Euroopa Mustikieri kultuuri ja Levaluani kultuuri.
6. Arheoloogiliste uuringute kohaselt on tõendeid selle kohta, et neandertallased valmistasid kivist ja puidust tööriistu, harrastasid oma surnute rituaalset matmist, tegelesid jahipidamisega ja suutsid süüdata tuld.
7. 1981. aastal esilinastus film pealkirjaga Võitlus tule eest, režissöör Jean-Jacques Annaud. Filmi tegevus toimub aastal 80 000 eKr. Euroopas. Film näitab ulameid, ühte neandertallaste hõimudest, kes kaotavad tuld liigi Homo erectus esindajatest koosneva Wagabu hõimu rünnaku tagajärjel.
8. Nime neandertallane võttis kasutusele 1863. aastal anglo-iiri geoloog William King ja see tuleneb Saksamaal asuva neandertallase oru nimest, kus esmakordselt avastati ja tuvastati omaette inimsordisse kuuluva neandertallase säilmed.
9. Neandertallased valmistasid oma tööriistad hirve kaldaluust. Arheoloogilistest leidudest on leitud kiu keerdumise jälgi, mis võivad viidata köie või nööri valmistamisele, mis koos kuue töödeldud laastuga moodustas omamoodi viskerelva.
10. Pikka aega arvati, et neandertallastel ei ole kõne arendamiseks vajalikke omadusi ning nad suhtlesid nurisemise ja nurinaga. Hiljutised uuringud näitavad, et neandertallased suhtlesid tänapäevaga sarnases keerukas kõne- ja keelevormis. Hüoidluu paikneb tsentraalselt kaela ülaosas alalõua all ja kõri kohal ning on kõne aluseks, seega on neandertallase hüoidluu anatoomilisest seisukohast identne meie omaga.
11. Prantsusmaal La Chappele-aux’st avastati 50 000 aasta vanune neandertallaste haud. Lahkunu keha paigutati väga hoolikalt ja kaunistati punase ookriga. Keha oli loomade eest väga hästi kaitstud. Surnukeha kõrvalt leiti hauast mune, liha, tööriistu ja lilli. See annab tunnistust surnute austusest ja neandertallaste matuserituaalidest.
12. 2013. aastal avastasid arheoloogid Riparo Bombrini lähedalt kokkuvarisenud koopa, mis osutus neandertallase koduks. Leiti, et elanikud hoidsid korda ja jagasid koopa eraldi ruumiks söögi valmistamiseks, magamiseks, tööriistade valmistamiseks ja sotsiaalseteks eesmärkideks.
13. Ukrainas Tšernivtsi lähedal Mołodowos, mis pärineb enne 44 tuhat. aastal avastati neandertallaste telk. See ehitati väga hoolikalt, kasutades selliseid materjale nagu oksad, mammuti luud ja loomanahad. See pidi teenima mitu aastat, nii et neandertallased kaevasid maasse sügavad augud, panid sinna pikad vardad ja sidusid need otsast loomasisikonnaga kinni. Nad katsid need nahkadega ja õmblesid kokku. Maapinnal pekssid nad onnid suurte kividega, et nahad viltu ei kalduks.
14. 2012. aastal viis Kataloonia Uurimis- ja Kõrguuringute Instituut Barcelonas läbi uuringu, mis lükkas ümber teesi, et neandertallased tarbisid ainult toorest liha. Teadlased on tõestanud, et neandertallased oskasid süüa teha ja oskasid kasutada ravimtaimi, sealhulgas kummel ja raudrohi. Neil olid teadmised konkreetsete taimede kohta ja nad said neid valida nende toite- või raviväärtust arvestades.
15. Hispaaniast El Castillo koopast on leitud maalid. Uusim tehnoloogia võimaldas nende maalide vanuseks määrata 48 000 aastat, mis näitab, et osa maalidest on teinud neandertallased. See omakorda teeb neist esimesed artistid.
16. 1995. aastal leiti Sloveeniast ühest koopast artefakt, mida tuntakse "Divje Babe Flute" nime all ja mida peetakse vanimaks muusikariistaks. Flööt valmistati koopakaru reieluust. Flöödi vanust dateeritakse 60 000 kuni 43 000 aastaga, mis võimaldab järeldada, et neandertallased ilmselt teadsid muusikat.
17. Uued arheoloogilised tõendid näitavad, et neandertallased hoolitsesid oma kogukonna haigete ja vanurite eest.