Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Kui Rooma impeerium jagunes kaheks eraldi impeeriumiks, sai Ida-Rooma impeerium tuntuks Bütsantsi impeeriumi nime all. Bütsantsi impeerium kestis 1000 aastat pärast Lääne-Rooma impeeriumi, sealhulgas Rooma, langemist aastal 476.
Bütsantsi impeerium valitses kogu keskajal suuremat osa Ida- ja Lõuna-Euroopast. Selle pealinn Konstantinoopol oli sel ajal Euroopa suurim ja rikkaim linn. Siin on tühiasi, teave ja faktid Bütsantsi impeeriumi kohta.
1. Eelnimetatud impeerium loodi 395. aastal Rooma impeeriumi keiser Theodosius I poolt kaheks – ida- ja lääneosaks – jagamise tulemusena.
2. Impeeriumi valduste hulka kuulusid parimatel aastatel, 6. sajandi keskel: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Palestiina, Põhja-Aafrika koos Egiptusega, Lõuna-Hispaania, Sitsiilia ja Itaalia.
3. Bütsantsi saatuse kokkuleppeline jaotus jaguneb kolmeks perioodiks: varajaseks, keskmiseks ja hiliseks perioodiks.
4. Alates 629. aastast oli formaalselt basileusena eesotsas keiser – universumi kõrgeim valitseja, kelle valis senat sõjaväe ja rahva ühehäälsel heakskiidul.
5. Haldussüsteemi kõrgeimal tasemel olid logotid, kes allusid esimesele ministrile. Need olid: riigikantsler, sise- ja välisminister, politsei ja peapostkontori direktor.
6. Sõja ajal araablastega kasutas Bütsantsi armee esimesena Kreeka tuld.
7. Bütsantsi impeerium Justinianus I Suure valitsusajal oli suunatud Rooma impeeriumi taastamisele.
8. Justinianus Suur tutvustas seisukohti, mis viisid riigi ülimuslikkuseni kiriku üle ja otsustamiseni usuelu terviku üle.
9. Osana kunstilise loovuse eest hoolitsemisest rajas keiser arvukalt avalikke hooneid, nagu näiteks Hagia Sophia basiilika pealinnas (532–537).
10. Ta laiendas oma tööd kreeka keeles, kuid tema programmi rakendamine ei kulgenud probleemideta.
11. Bütsantsi nimi tuleneb Bütsantsi linnast, kuhu ehitati Konstantinoopol.
12. Bütsantsi impeerium suutis barbarite sissetungi üle elada muu hulgas tänu valitsejate oskuslikule poliitikale
13. Justinianus Suure valitsusajal jõudis Bütsantsi impeerium, mida hakati kutsuma Idaimpeeriumiks, oma territoriaalse võimu lävele. Samal ajal muutus olukord välismaal ja kasvas välisoht.
14. Impeeriumi nõrkuseks oli troonipärijat puudutavate juriidiliste regulatsioonide puudumine. See tõi kaasa võimu haaramise seaduse vastu, aga ka sisevõitlusi ja poliitilisi mõrvu.
15. Vastupidiselt langevale majandusolukorrale Lääne-Euroopas koges impeerium majandusbuumi perioodi 9.–11. sajandil.
16. Teraviljakasvatus oli üsna levinud, aiandus, aiandus ja sordiaretus arenesid dünaamiliselt. Samuti propageeriti suhkruroo, puuvilla ja mooruspuu kasvatamist, tänu millele õitses siidiussikasvatus.
17. Nii hästi arenenud majanduse tõttu nimetati Bütsantsi linnu käsitöö- ja kaubanduskeskusteks.
18. Vaatamata võimsale majandussüsteemile võitles impeerium paljude usuprobleemidega, sealhulgas
19. Etniliste religioonide väljatõrjumise protsess oli Bütsantsi kiriku vaieldamatu edu. Bütsantsi kaudu ristimise võttis muu hulgas vastu Bulgaaria, Serbia ja Kiievi Venemaa.
20. Kunst seevastu oli allutatud tugevatele hellenistlikele ja idamaade mõjudele. Selle arengut mõjutas suuresti keiserlik õukond, eriti kirik, mis allutas kunstnikke väga varakult.
21. Arhitektuuri valdkonnas on välja kujunenud kahte tüüpi templid: kesk- ja pikisuunalised. Keskmist esindas ringplaanil ehitatud rotund, pikka basiilika. Bütsantsi arhitektuuri iseloomulikuks jooneks on sage võlvide, kuplite ja võlvkaarte kasutamine ning järkjärguline eemaldumine hellenistlikule kunstile omastest sammaskäikudest ja antablatuuridest.
22. Bütsantsi kunstile on iseloomulik loobumine figuraalskulptuurist, mida käsitletakse paganliku ebajumalateenistuse ilminguna. Ajutiselt katkes ka maalikunsti harmooniline areng ikonoklasmi perioodil.
23. Ida kuningriigil õnnestus barbaarsed rünnakud üle elada muu hulgas tänu valitsejate läbimõeldud poliitikale.