Väike-konnakotkad on kulliliste sugukonnast pärit suurkiskjad. Tema suled on pruunid, käitumine majesteetlik ja kui lisada sellele jahioskused, saab ilusa ja tugeva linnu, keda on võimatu mitte imetleda.
1. Väike-konnakotkasid esinevad Euroopa ida- ja keskosas, Kaukaasias, Venemaal ja Iraanis. Mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal või Soomes, ilmuvad need väga juhuslikult ja muutuvad seejärel fotograafide ja ornitoloogide vaatamisväärsuseks. Kotkad veedavad talve Aafrika lõuna- ja idaosas.
2. Kotkad söövad närilisi, seetõttu teevad nad pesa piirkondadesse, kus leidub potentsiaalset saaki, näiteks metsaservale otse heinamaa äärde.
3. Kotkad võivad ulatuda kuni 65 sentimeetri pikkuseks, kaaluda umbes kaks kilogrammi ja erinevalt paljudest kulliliste sugukonda kuuluvatest lindudest on neil kollased silmad.
4. Kui looduslikes tingimustes söövad kotkad kõige sagedamini väikeimetajaid, kahepaikseid, roomajaid, putukaid ja muid linde, siis Aafrikas on nende põhitoiduks termiidid.
5. Väike-konnakotkaste keskkonnas pole looduslikke vaenlasi. Neid saab kahjustada vaid inimtegevus, näiteks näriliste poolt näritud poolharitud kemikaalide pihustamine. Juhtub, et väike-konnakotkad surevad pärast mürgitatud närilise söömist.
6. Kotkad veedavad suurema osa ajast puude otsas ja hoolitsevad oma territooriumi eest väga. Sageli võitlevad nad teiste lindudega, kui märkavad, et nad on oma pesadele liiga lähedale jõudmas.
7. Emased väike-konnakotkad on pesitsusajal pesadest lahkumas, et külastada teisi pesas olevaid emaseid. Teadlased ei tea, miks linnud seda teevad, kuid see on täpselt nagu kogemusi jagavate emaste sõbralikud külaskäigud.
8. Noorkotkad vajavad oma vanematest iseseisvumiseks kolmkümmend kuni kaheksakümmend päeva ja suguküpseks saavad nad alles pärast kolmandat eluaastat.
9. Väike-konnakotkale lähim liik on suur-konnakotkas. Neid võib sageli kohata koos ja on täheldatud ka nende liikide ristandeid.
10. Väike-konnakotkastel on lai helide repertuaar, mis aitab neil omavahel suhelda.