Finch – teave, faktid ja kurioosumid

Anonim

Harilik vint on väikelind vintlaste sugukonnast. Seda võib leida peaaegu kogu Euroopas, Lõuna-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Poolas on see range kaitse all, kuigi tegemist on väga arvuka liigiga. Kindlasti on igaüks selle värvika olevusega rohkem kui korra kokku puutunud, seega tasub tema kohta rohkem teada saada.

1. Emased vindid on vähem intensiivsete värvidega, rohekaspruunid tiivad ja kreemikasoranži kõht. Nende pead on kaunistatud hallide sulgedega. Isane seevastu on linnumaailmas tõeline meistriteos. Tema tiivad on mustad ja kollased valgete ja mustade triipudega, kõht on kreemjas-oranž, põsed punased ja põsed roosad.

2. Vinte leidub väga erinevat tüüpi metsades, kuid sageli on neid näha ka avatud maastikul. Nad ei väldi inimesi ja kasutavad oma abi söötjate näol.

3. "Cry for rain" on väga iseloomulik heli, mida vint teeb vahetult enne tormi. See on ilmselt märk lindude ärevusest atmosfäärirõhu langemisel.

4. Üksildased isased teevad luuret ja kontrollivad, kas valitud koht on elamiseks hea. Juba enne pesa ehitamist võtab isane istet ja laulab ning kohale kutsutud emane ilmub perele pesa tegema.

5. Noorvindid õpivad laulma oma isadelt kordamismeetodil. On märgatud, et nende lindude repertuaar, kes pärast koorumist pole täiskasvanud isenditega kokku puutunud, on palju piiratuma repertuaariga.

6. Ühe päeva jooksul suudab isane laulda kuni kaks tuhat korda ja vanasti aretati neid linde nende muusikaliste oskuste pärast.

7. Vindid söövad peamiselt puuvilju, putukaid ja seemneid, vahel joovad ka nektarit õitest või puumahlast. Seetõttu otsivad nad toitu peamiselt maismaal, kui nad väikeste sammudega läbivad metsa või heinamaa.

8. Vintide pesa ehitab ainult emaslind ning ta kasutab selleks sammalt ja samblikku. Valmis struktuur on poolkera, kuhu emane muneb aprilli ja mai vahetusel.

9. Vintide munad on väga esteetilised. Nende värvus varieerub sinise ja rohelise vahel ning kogu pind on kaetud kastanpruunide laikude ja niitidega.

10. Isased ja emased vindid veedavad talve eraldi. Emased valivad alad lõunapoolsemad ja isased eelistavad olla potentsiaalsetele pesitsuspaikadele lähemal.