Asub Põhja-Islandil Ásbyrgi kanjon on Islandi üks intrigeerivamaid loodusimesid. Selle kuju on muljetavaldav: kanjon on pikk 3,5 kilomeetritlaialt üle kilomeetri ja on hobuseraua kujuga. Lisaks ümbritsevad seda läänest, lõunast ja idast majesteetlikud kaljud Fr. kuni 100 meetri kõrgune.
Peale kuju eristab kanjonit ka puupuu. See on üks väheseid kohti kogu saarel, mis on nii tiheda ja mitmekesise metsaga.
Tänapäeval on Ásbyrgi kanjon osa rahvuspargist Vatnajökull (Vatnajökulli rahvuspark).
Kanjoni tõus
On kaks versiooni, mis kirjeldavad kanjoni loomise ajalugu. Esimene on rangelt teaduslik teooria. Selle järgi tekkis kanjon jõe liustikuüleujutuse ajal Jökulsá á Fjöllum (praegu suuruselt teine jõgi Islandil) pärast viimase jääaja lõppu. Viimaste aastatuhandete jooksul on jõgi aga oma suunda muutnud ja on nüüd veidi kaugemal. Liustikuüleujutustel ehk liustiku kiirest sulamisest (mille põhjustasid muu hulgas vulkaanipursked) põhjustatud üleujutused võisid hävitada kõik, mis teele sattus.
Teine teooria pärineb otse norra mütoloogiast. Tema sõnul vastutab kanjoni loomise eest kaheksajalgne hobune Põhjamaade jumalatest tähtsaim Odin. Sleipnirmis selle looma nimi oli ta seisis taevareisi ajal ühe jalaga pinnal. Mütoloogilise ratsu hoog oli nii suur, et jättis püsiva jälje saare topograafiasse.
Lähiajalugu ja põgenemine industrialiseerimisest
Ásbyrgi kanjon ja selle ümbrus on kohalike elanike kasutuses olnud pikka aega. Ikka veel sees XIX sajandil kanjonis karjatati loomi.
Eelmise sajandi alguses ostis kohalik poeet ja ettevõtja maa, millel kanjon asub ja Jökulsá á Fjöllumi jõe äärse maa. Einar Benediktsson. Benediktsson soovis luua hüdroelektrijaama, et toetada oma unistuste väetisefirmat. Õnneks pole ta 15 aasta jooksul suutnud oma äriplaane ellu viia. Luuletaja kirjutas luuletuse pealkirjaga Päikesepaisteline hommik Ásbyrgis, milles ta propageeris mütoloogilist teooriat kanjoni loomise kohta.
Algus Kahekümnendast sajandist Pealegi oli see periood, mil intensiivistusid katsed Islandi loodusimesid industrialiseerida. Teine näide õnneks realiseerimata sarnasest ideest on Gullfossi kose ajalugu.
IN 1928. aasta kanjoni ostsid ära riigi võimud, kes andsid selle üle kohalikule metsamajandile. Need piirasid ala peagi aiaga, nii et seda ei kasutatud enam karjamaana. 1950. aastatel istutati puid, ka selliseid, mida saarel varem polnud leitud, näiteks kuuski või mände.
Vaatamata ala tarastamisele andsid metsaametid selle kohalike elanike käsutusse, kes korraldasid seal väliüritusi. Vastutasuks kanjonisse pääsemise eest aitasid ürituse korraldajad ala eest hoolitseda.
IN 1978 kanjon sai osaks nüüdseks kadunud Jökulsárgljúfuri rahvuspargist ja asub nüüd Vatnajökulli rahvuspargis (Vatnajökulli rahvuspark).
Legendaarne päkapikkude maa
Ásbyrgi kanjonit peetakse päkapikkude pealinnaks, keda kohalikud kutsuvad Varjatud inimesed (Huldufólk). Saare salapärased elanikud asustavad teadaolevalt Islandi kaljusid. Kohalike legendide järgi ei erine nad tavainimestest, kuigi on ilusamad ja rikkamad.
Vähestel oli aga õnn näha Islandit külastades üht varjatud inimestest ja veelgi enam, et siseneda oma pealinna Ásbyrgisse. Nende maailm eksisteerib paralleelselt meie omaga ja vähestel on au näha alternatiivset mõõdet.
Kohalikele suulistele teadetele viidates võib aga tekkida kiusatus väita, et päkapikkude pealinn peab olema ülimalt muljetavaldav. Ilmselt ehitasid nad isegi kontserdisaali elumajade ja ühiskondlike hoonete kõrvale!
Botnstjörn - maaliline tiik kanjoni piiril
Kanjoni lõunaosas otse kaljuseina kõrvalt leiame ühe maalilise Botnstjörni tiik. Seda kohta ei erista mitte ainult võluv asukoht ja erksad värvid, vaid see on ka hea koht linnuvaatluseks. See suhteliselt väike järv on koduks paljudele veelinnuliikidele. Tiigi lõunapoolsesse ossa on rajatud mitme pingiga muul, millelt saame jälgida lendavaid loomi.
Tiigiga on seotud ka üks kohalikke legende. Kunagi ammu tahtsid kaks noort armukest abielluda. Nende kahjuks tulid nad täiesti erinevatest maailmadest - poiss elas kanjonis asuvas talus ja tema armastused lähedal asuvas elukohas. Nende perekonnad ei nõustunud sellise lahkarvamusega.
Ühel ööl nägid nad mõlemad unes haldjat (ilmselt päkapikust), kelle armastatu võlus ja muutus tiigis elavaks koletiseks. See olend pidi pinnale ilmuma alles siis, kui südaööl kattis päike kaljud kuldse säraga. Haldjas palus armastajatelt abi, pakkudes vastutasuks tuge nende armuprobleemi lahendamisel.
Ainus võimalus õnnetu väljavalitu meelehärmi meelitada oli visata tema suurimad väärtuslikud asjad metsalisele suhu. Armukesed tegid selle töö ära ja haldjas pani nad abielluma.
Eyjani kalju (saar)
Kanjoni põhjaosa lõikab pooleks hiiglaslik kivimoodustis nn Eyjan (Poola saar). Selle laius on lähedal 250 meetritja see katab peaaegu poole kanjoni pikkusest.
Saame ronida kalju otsa (kogu tipp on kaetud kivide ja kividega), kust avaneb imeline vaade kanjonile.
Juurdepääs (alates juunist 2022)
Kahjuks pole Ásbyrgi kanjonisse jõudmine just kõige lihtsam. Esiteks ei asu see otse tee number 1 ääres, vaid on sellest kaugel.
Kiireim viis populaarsest numbrist 1 kanjonisse jõudmiseks on kasutada teed 862mis möödub poolel teel kuulsast Dettifossi kosest. Paraku on nii, et kui Route 862 lõunaosa on asfalteeritud, siis veidi Dettifossast algav põhjaosa on keeruline kruusatee, mis viib kohati läbi konaruste ja suurte kivide ning kohati on raske rohkem kui ühte autot mahutada. Väikeste autode jaoks on see keeruline marsruut, kuid suvel on see võimalik.
Teine marsruut number 1-lt maanteele number 85 ehk tee 864 on kogu pikkuses asfalteerimata ja väikeste autodega inimestel võib selle läbimisega suuri probleeme tekkida. Tee number 864 on talveks suletud. Enne nende ekskursioonide alustamist peaksime tutvuma sellel lehel olevate tingimuste ja hoiatustega. YouTube'ist leiate ka videoid, mis näitavad mõlema tee tingimusi. Lihtsalt sisestage otsingukasti "island 862 road Ásbyrgi Dettifoss" või "island 864 tee".
Pärast teelt number 85 lahkumist (teelt number 862) pöörake paremale, minge otse edasi ja seejärel pöörake uuesti paremale teele number 861.
Tee number 861 on asfalteeritud, kuid samas väga kitsas ja käänuline. Paljudel lõikudel mahub sellele mugavalt ainult üks auto. Sellel marsruudil tasub sõita aeglaselt ja kasutada spetsiaalseid saari, kuhu peaksime sisenema autost vastassuunast möödudes.
Parkimine ja asukoht
Ásbyrgi kanjonis on kaks parklat. Esimene on kämpingu kõrval ja kohe Eyjani kalju kõrval (koordinaadid: 66.025865, -16.496303). Parkimiskohtade kõrval on suur maja koos tualetiga.
Teine parkla asub kanjoni lõunapiiri lähedal (koordinaadid: 66.001755, -16.512645). Tähelepanu! Juurdepääs sellele parklale pole just kõige mugavam. Suurem osa teest on käänuline ja väga kitsas (mõnikord võib kahe auto teineteisest möödumine probleemiks osutuda). Parklasse minnes möödume väikesaartest, kust peaksime lahkuma, lastes vastutulevatel tulijatel mööda minna. Juurdepääsutee on õnneks asfalteeritud. Sellest hoolimata tasub kiirust madalal hoida ja mitte liigselt kiirendada.
Vaatamisväärsused
Ásbyrgi kanjonis on kaks peamist turismimarsruuti.
Peatudes esimeses parklas Eyjani kalju kõrval, saame ronida selle tippu ja näha kanjonit kogu selle hiilguses. Kahjuks peame kivist lõunasse jõudmiseks läbima selle peaaegu kogu pikkuses, sest mäe sissepääsu leiame selle põhjapoolse otsa lähedalt. Marsruut parklast vaatepunktini on ühes suunas ligi 2,5 kilomeetrit, millest Eyjani kalju harjal kivisel pinnal on meil kõndida ligi 2 kilomeetrit.
Marsruut algab parklast, kust suundume läände ja siis põhja poole harja sissepääsu poole. Õnneks on rada lihtne leida. Parklast kalju lõuna pool asuvasse vaatepunkti jõuame u 35-45 minutit. Kulutame u 15 minutit. Seega peaksime planeerima alates 1,5 kuni 2 tundi. Puudega ääristatud kanjoni tipust avanev vaade peaks meile siiski kogu pingutuse tasuma.
Teine jalutuskäik algab lõunapoolsest parklast. See on aga täielik vastand eelmisele. Sel juhul kulgeb rada läbi metsa Botnstjörni tiigi poole ega paku suurejoonelisi vaateid ümbruskonnale. Alles kanjoni lõppu jõudes ootavad meid huvitavamad vaated. Pärast mõne hetke järve ääres viibimist saame ronida mõni minut lääne pool asuvasse vaatepunkti, kust näeme maalilist tiiki teisest vaatenurgast.
Jalutuskäigul möödume ingliskeelsetest kirjeldavatest taldrikutest, mis on paigutatud kohaliku taimestiku huvitavamate näidete kõrvale.
Parklast tiigini ja tagasi on teekond ca 1 kilomeeter pikk. Meil peaks kuluma ca 30-45 minutit.
Kogu Ásbyrgi kanjoni külastuse ajaks, eeldades mõlema kirjeldatud marsruudi läbimist, on kõige parem planeerida u. 2,5 kuni 3 tundi.
