Vaid paar kilomeetrit keskusest ida pool Torekohe üle mäe Mont Boron, seal asub üks Prantsuse Riviera suurimaid aardeid – linn Villefranche-sur-Mer.
Linn rajati looduslikule lahele, mida ümbritsevad eelmainitud Mont Boron ja neem Ferrat (Cap Ferrat). Taevasinine vesi, jahid ja laevad justkui laisalt veepinnal hõljudes, palju rohelust lahte ümbritseval alal – kõik see kokku näeb välja nagu postkaardilt välja võetud.
Linn ise näeb veepiirilt välja nagu laisk kaluriküla. Värvilised majad ja vanalinn meenutavad meile piirkonna itaalia päritolu (linn liideti Prantsusmaaga alles keskel XIX sajandil).
Selle koha võlu on filmitegijaid alati köitnud. Siin filmiti kümneid filme, mitte ainult Prantsusmaal. Siin loodi muu hulgas stseene filmile sarjast James Bondist või filmist Ronin Robert de Niroga peaosas.
Villefranche-sur-Mer pole vaatamata oma ainulaadsele võlule nii populaarne kui näiteks Cannes, Menton või Monaco. See annab turistidele võimaluse mõnusamalt aega veeta.
Ajalugu
Esimesed teated nende alade asustamise kohta pärinevad iidsetest aegadest. Lõpu võib aga määratleda kui tänase linna asutamiskuupäeva XIII sajand, kui Provence'i valitseja Charles II otsustas luua sadama, et kaitsta oma maad merelt tulevate rünnakute eest. Et julgustada neid uude sadamasse elama asuma, vabastas valitseja uued elanikud maksude tasumisest – sellest ka koha nimi – Villefranche tähendab sõna-sõnalt vabalinna või vabasadamat.
Järgmised sajandid olid linna jaoks, nagu ka teiste selle piirkonna linnade puhul, väga tormilised. 16. sajandi keskel rajati lahe kaitseks tsitadell ja veidi hiljem Darse sadam, mille ümber ehitati kasarmud ja arsenal.
Mõlema sõja ajal sildusid lahel sõjalaevad. Siiani tulevad siia suured Atlandi-ülesed laevad.
Kai
Üks Villefranche-sur-Meri maalilisemaid piirkondi on veepiir, millest see ulatub St. Peter (Chapelle de Saint-Pierre des Pecheurs) kuni rannani välja.
St. Peetrit eristab värvikas fassaad. Tempel ehitati arvatavasti 16. sajandil. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli kabel kohalike kalurite laona. Kabeli sisemus on taastatud ja sisse 1957. aastal kaunistatud Jean Cocteau apostel Peetruse elu kujutavate freskodega. Sissepääs tasuline, pileti maksumus 3€.
Esimene osa kaist kulgeb läbi admirali dokkide Courbet (Quai de l'Amiral Courbet)et seejärel lülituda Meremeeste promenaad (Promenade des Marinières).
Kogu kai pikkuses ootavad meid värvilised majad, kohvikud õue asetatud laudadega, kaunid paadid ja jahid. Jalutuskäik veepiiril on kahtlemata meeldiv kogemus.
Kahjuks ei näe me siin palju linna pärandit meenutavaid kalapaate.
Vanalinn
Villefranche-sur-Meri vanim osa tõuseb veepiirist ülespoole kaskaadina. Osa vanalinna hooneid on ehitatud pöördesse XII ja XIII sajand. Paljude majade fassaadid on värvilised ja tervik näeb välja väga hästi hoitud.
Kogu ajaloolise osa jalutuskäiku planeerides peaksime valmistuma pingutuseks - järgmine tänav on üksteise kohal ja ühendatud üsna järskude treppidega. Tänapäeval on ajalooline osa tugevalt keskendunud turistidele – siit leiame peamiselt erinevaid poode ja restorane.
Vanalinna märkimisväärseim monument on barokk St. Michael (Église Saint-Michel). Pooleks ehitatud tempel 18. sajand Väljast see eriti silma ei paista, kuid seest leiame mõningaid kalliskive – sealhulgas vendade Grindade poolt 1790. aastal ehitatud oreli.
Vanalinna kõige originaalsem osa jääb aga esmapilgul turistide eest varju. Üks Villefranche'i vanimaid osi, kaetud tänav Rue Obscurejätkub lõpuni 100 meetrit teisele tänavale ja seda valgustavad ainult laes rippuvad lambid. Rue Obscure ehitati mööda ajaloolist linnamüüri ja võimaldas varjata võimalike merest tulevate mürskude eest. Järgmistel sajanditel osa tänavat laiendati ja seda kasutasid muu hulgas pommivarjendiks. Tõenäoliselt püstitati osa tänava pikkuses olevaid hooneid 1260.
Saint-Elme tsitadell
Linna kõige muljetavaldavam ehitis on Saint-Elme tsitadell. Kindlus ehitati sisse 1557. Tsitadell koos kindlusega Mont Boronil ja torniga Cape Ferrat kaitses pääsu lahele.
Tänapäeval asub tsitadellis raekoda (pole avalikkusele avatud) ja muuseumid, sealhulgas:
-
Volti muuseum - muuseum asub kindluse ajaloolistes ruumides. Näitustel näeme naisekehale austust avaldavaid skulptuure. Isegi kui meid selline kunst ei huvita, tasub heita pilk sisse ja vaadata, millised nägid välja tsitadelli ruumid.
-
Roux kollektsioon - väikeste kujukeste ja nukkude kogumik, mis kujutab stseene keskajast.
-
Saint-Elme kabel - kabelis näeme eksponaate ja plakateid, mis tutvustavad Villefranche'i linnas filmitud filme.
Tasub jalutada mööda müüre ja tsitadelli. Siit leiame muu hulgas mõnus aed. Huvitav vaade lahele avaneb Saint-Elme kabeli kõrval olevast väikesest tornist.
Sissepääs tsitadelli ja muuseumidesse see on tasuta. Tsitadell on avatud aastaringselt 10.00-18.30 (oktoobrist maini kuni 17.00). Pühapäeva hommikul on tsitadell suletud. Muuseumid on tavaliselt laupäeval ja pühapäeval suletud.
Fort Darse
Tsitadellist läänes asub endine sõjaväesadam – Port Darse. Kindlustatud sadam ehitati tsitadellist hiljem ja see oli mõeldud laevastiku kaitsmiseks merelt tulevate rünnakute eest. Järgnevatel sajanditel ehitati peale sadama ka muid hooneid, nagu arsenal, sõjaväekasarmud ja vangla. Hooned on alles praegugi, kuid pole avalikkusele avatud. Sadam ise on ajaloofännidele huvitav vaatamisväärsus, ülejäänute jaoks ei pruugi see eriti huvitav olla.
Sadamasse pääseme mööda tsitadelli müüre mere äärest jalutades või teisel pool mõnusat parki (samas tuleb üles ja siis alla minna).
Rannad
Promenade des Marinières'i lõppu minnes jõuame pika randade reani. Võrreldes Nice'i randadega on Villefranche'i omad väga mõnusad. Neid võib kirjeldada isegi kui liivarandu – kuigi nii rannast kui ka veest leiab väikseid kive. Tänu oma asukohale looduslikus lahes ei ole tuulte korral siin lained nii ägedad kui Nice'i Promenade des Anglais' randades.
Teine rand asub Darse sadamas. Rand Plage de la Darse see on aga kindlasti vähem meeldiv. See on üleni kivine – see kehtib nii ranna kui vee kohta. Teisalt pole siin nii palju inimesi ja vaba töökohta on lihtsam leida. Kui otsustame siin valida, peaksime eelnevalt ostma spetsiaalsed jalakatted. Ilma nendeta võib vette sattumine olla traumaatiline kogemus.
Juurdepääs Nice'ist Villefranche-sur-Meri
Villefranche-sur-Meri jõuame bussinumbriga 100. Pilet maksab 1,50€ ja me ostame selle juhi käest. Rongisõit läheb veidi kallimaks. Rongijaam on peaaegu ranna kohal. Olenemata transpordivahendi valikust oleme kohal vähem kui 20 minutiga.
Kui me pikka jalutuskäiku ei pelga, jõuame Nice'ist Villefranche-sur-Meri hõlpsasti jalgsi, mööda merd mööda Mont Boronit ringi jalutades. Jalutuskäigu ajal ootavad meid suurepärased vaated, kuigi osa marsruuti peame liikuma üles või alla.
