Kuninglik palee Stockholmis – vaatamisväärsused ja praktiline teave

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

kuninglik palee sisse Stockholm ehitati lossimäele (Slottsbacken) ja asub ajaloolises kohas vanalinn (Gamla Stan) saarel Stadsholmen.

Palee on kuningliku perekonna ametlik asukoht ja kõigi ametlike tseremooniate toimumise koht. See on üks suurimaid paleesid kogu Euroopas. See koosneb lähedalt 600 tuba ja tuba.

Tänapäeval täidab palee peamiselt esindusfunktsioone. Kuningas ja kuninganna elavad Drottningholmi paleemis asub ühel Stockholmi saarestiku saartest. Drottningholmi palee on kirjas UNESCO maailmapärandi nimistu ja on võimalik ka külastada.

Vaata ka: Gamla Stan – vaatamisväärsused ja praktiline teave

Ajalugu

Erinevate hüpoteeside järgi tänase palee asemel juba aastal XIX sajandil oli puidust viikingite asula.

Ainult sisse XIII sajand siia ehitati arenenum kindlus, mis muutus lossiks. Arvatakse, et kindluse ehitamise algataja oli Stockholmi rajaja jarl Birger. Lossi tugevdati ja laiendati järgmiste sajandite jooksul. Poolel teel ilmselt XIV sajand kutsuti kolmeks krooniks (Tre Kronor). Alates Rootsi taasiseseisvumisest ja valitsemisest Gustav Vasa lossist sai Rootsi monarhia tähtsaim asukoht.

XVII sajand oli pöördepunkt linnuse ajaloos. Sajandi algusest plaanis kuninglik perekond lossi ümber ehitada renessansilossiks. Pärast aastakümneid kestnud plaane sai moderniseerimine lõpuks teoks. Kuninglik perekond ei nautinud oma uut istekohta kaua. IN 1697 puhkes tulekahju, mis hävitas uue palee täielikult. Kõik hooned on hävinud. Kaotsi läks ka kogu kuninglik arhiiv.

Rootsi kuningas Karl XII ta asus kiiresti üles ehitama. Otsustati ehitada täiesti uus barokkpalee. Projekteerimise eest vastutas Rootsi arhitekt Nicodemus Tessin nooremkes lõpetas Drottningholmi lossi ehituse (mida oli alustanud tema isa). Täiesti uue projekti loomine võimaldas ala laiendada vana palee suhtes.

Ehitus ise ei sujunud Rootsi põhjasõdade kalliduse tõttu. Töö lõpetati aastal 1760.

Kuningliku palee külastamine

Täna on kuningapalee külastajatele avatud. Lisaks kuninglikele korteritele on rajatises ka muuseumid, riigikassa ja relvasalong.

Juhtub, et korterid jäävad vaatamisväärsuste marsruudist välja. Selline olukord tuleb ette teiste riigipeade pidulike visiitide ajal. Ta ööbis muuhulgas palees Barack Obama.

Lahtiolekuajad ja päevad:

  • oktoober-aprill: teisipäevast pühapäevani 10.00-16.00,
  • mai-juuni: iga päev 10.00-17.00,
  • juuli-august: iga päev 10.00-17.00 (korterid alates 09.00),
  • september: iga päev 10.00-17.00,
  • Septembrist aprillini võivad korterid olla ajutiselt suletud (osaliselt või täielikult) seoses kuningliku perekonna külaskäiguga.

Kuninglikud korterid

Alustame oma ringkäiku kuninglikes korterites alates Rikssalen, see tähendab ruumi, kus kuni 1975. aastal kuningas avas igal aastal ametlikult parlamendi arutelud. Majesteetliku toa suurim aare on kuninganna Christina hõbedane troonmille ta sai aastal kroonimise puhul 1650. Trooni katva varikatuse külgedel on kaks massiivset skulptuuri.

Seejärel külastame paljusid erinevaid monarhia kasutuses olevaid saale – banketisaale, magamistubasid, söögitubasid ja isegi saale, kus viibis kuninglik kaardivägi.

Huvitav osa on külalistetoad, mida kasutatakse ka täna Rootsit külastavate riigipeade visiitide ajal.

Olenevalt meie tempost võime siin isegi veeta 2 tundi.

Kuninglik kabel

Kuninglik kabel asub Rikssaleni sissepääsu vastas, kohe pärast sisehoovi sisenemist tuleb trepist mööda minna paremale. Sellest ajast peale oli palees kabel olemas olnud XIII sajand.

Kabel võeti kasutusele aastal 1754paar aastat enne lossi valmimist. See loodi arhitekt Nicodemus Tessin noorema kavandi järgi.

Lahtiolekuajad ja päevad:

  • mai-september: iga päev 10.00-17.00,
  • aastaringselt pühapäeviti kell 11.00.

Riigikassa (Skattkammaren)

Riigikassa asub maa all, atmosfäärilistes krüptilaadsetes ruumides. Toas hoitakse kuninglikke võimuregalia (kroonid, skeptrid) ja muid monarhiaga seotud hinnalisi suveniire.

Näitusel leiame muuhulgas:

  • kroonimise mõõk Gustav Vasa,
  • kroon Eerik XIV,
  • koos 1696 kasutatakse kuningliku perekonna liikmete ristimisel.

Sisse fotosid ei lubata.

Relvakamber (Livrustkammaren)

Livrustkammaren on Rootsi vanim muuseum. See asutati juba aastal 1628 kuninga poolt Gustav Adolf.

Sees näeme palju rüütli atribuute, nagu raudrüüd, kiivrid ja kilbid. Sees on ka tohutu kollektsioon kroonile kuuluvaid esemeid. Relvasalongi külastades tuleks hoolikalt otsida Poolaga seotud rekvisiite.

Toas näeme muuhulgas uhke soomusrüü Zygmunt II august, raudrüü ja kiiver Władysław IV või jahisarve Zygmunt III.

Muuseumist leiame ka kroonimiskostüümi Kuninganna Krystyna või kiiver Gustav Vasa.

Muuseumi külastades ärge unustage vaadata kuninglike vankrite ja saanide kollektsiooni.

Sissepääs relvasalongi on tasuta.

Tre Kronori muuseum

Selles kohas asuv eelmise lossi ajaloole pühendatud muuseum. See osa on kõige madalamal tasemel. Sees näeme fragmenti Tre Kronori lossi müürist ja maketti, mis näitab, milline kindlus vanasti välja nägi.

Antiigimuuseum

Antiigimuuseum asutati aastal 1794 Gustav III poolt. Toas näeme peamiselt skulptuure, sealhulgas paljusid, mille Gustav tõi Itaalia-visiidi ajal. Muuseum on avatud 15. maist 14. septembrini. Muuseumi sissepääs asub palee põhjaküljel.

Kuninglik müntide kollektsioon (Myntkabinettet)

Kohe palee kõrval oli veel üks huvitav muuseum - Kuninglik müntide kollektsioon (Myntkabinettet). Kollektsiooni kuuluvad muuhulgas vanim Rootsi münt. Kahjuks kolib muuseum kõrgete ülalpidamiskulude tõttu Rootsi Ajaloomuuseumi (Historiska museet) hoonetesse ja kogu on saadaval alles vähemalt 2022. aastal.

Kuninglikud aiad

Seal olles tasub palees ringi jalutada ja idaküljelt aedu vaadata. Aiad on oma nime saanud Logården. Samuti on kompleksi idaseinas kaunis purskkaev.

Valvuri vahetus

Stockholmis kultiveeritakse siiani kuningalossi õue ees vahtkonnavahetuse traditsiooni. Huvitaval kombel võib tseremoonia kulgeda iga päev erinevalt.

Põhiosa tähistamisest on jagatud ja toimub palee ees asuvas sisehoovis. See võtab u 40 minutit. See, kuidas kuninglik kaardivägi sinna jõudis – st paraadile – võib olla erinev. Mõnikord saabuvad sõjaväelased jalgsi, mõnikord hobusega, orkestriga või ilma.

Suvekuudel (23. aprillist 31. augustini) toimub kaardiväevahetuse tseremoonia esmaspäevast laupäevani, Fr. 12:15 ning pühapäeviti ja riigipühadel Fr. 13:15. Sõltuvalt paraadi tüübist alustab kuninglik kaardivägi teisest kohast:

  • 11:45 (Sõjaväemuuseum, pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem),
  • 11:35 (Ratsaväe kasarm, Försvarsmakten Kavallerikasern, pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem),
  • 12:14 (Obelisk Lossimäel, orkestri puudumisel pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem).

1. septembrist kuu lõpuni toimub vahtkonnavahetuse tseremoonia kolmapäeval, laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel. Ajad on samad, mis suvekuudel. Paraadi algus:

  • 11:45 (Sõjaväemuuseum, pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem),
  • 12:14 (Obelisk Lossimäel, orkestri puudumisel pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem).

1. novembrist 22. aprillini toimub paraad ka kolmapäeval, laupäeval ning pühapäeval ja riigipühadel. Marss on aga lühem.

  • 12:09 (Mynttorget, natuke palee kõrval, pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem),
  • 12:14 (Obelisk Lossimäel, orkestri puudumisel pühapäeviti ja riigipühadel tund hiljem).