Kindlasti on Ungaris võimsamaid ja paremini säilinud losse, kuid vähesed on nii ilusad kui Siroki varemed. Seega, kui kavatseme Egeris veidi pikemalt veeta, tasub pühendada päev sellesse väikelinna väljasõidule.
Keskaegne kindlus
Kasvav Mátra mäeaheliku servas oli see ideaalne vaatlus- ja kaitsepunkt. Pole ime, et ajaloolaste ja arheoloogide sõnul oli Sirok asustatud juba enne Ungari hõimude aladele tulekut. Kuid alles 13. sajandil püstitati siia kivist loss. See oli Bohr-Bodoni perekonna kindlusseostatud võimsatega Aba põline. Isegi neljateistkümnenda sajandi alguses oli nende positsioon tugev, kuid konflikt kuningas Charles Robertiga viis magnaatide langemiseni. Verises Rožanovce lahingus lüüa saanud abovid kaotasid suurema osa oma valdustest, sealhulgas Siroki lossist. Linnus läks kuninglike kätte, kuid sai kiiresti taas aadliomandiks.
Moodsad ajad
Kuueteistkümnendal sajandil pärast lüüasaamist Mohaczis - see sai selgeks Türgi oht see võib ulatuda isegi Egeri lähistele. Seetõttu telliti linnust tugevdada ja laiendada. Selle töö tegi aristokraat Országh Kristóf, mis püstitas ta madala lossi ja kohandas kõrge lossi tolleaegse sõjakunstiga. Pärast tööde lõpetamist peeti Siroki kindlust selle piirkonna kõige raskemini vallutatavaks. Kahjuks järjestikused omanikud ei suutnud seda olukorda säilitada.
Kui 1596. aastal lähenes lossile Türgi armee, lahkus väike meeskond hooletusse jäetud lossist. Uued omanikud kasutasid linnust rüüsteretkedeks Habsburgide võimu all olevatele aladele. 1687. aastal loovutasid türklased Siroki võitluseta, viies kõik oma jõud Egerisse. Rakoczi ülestõusu ajal laastatud loss langes aeglaselt varemetesse. Tõsi küll, säilivusseisund seda ei näita, aga Ungari allikate järgi elati Sirokis kuni 1945. aastani. Seejärel varemed natsionaliseeriti ning algasid arheoloogilised ja konserveerimistööd.
Vaatamisväärsused
Mäel on mitu aastat tehtud arheoloogilisi ja rekonstrueerimistöid. Nende eesmärk on madal loss osaliselt uuesti üles ehitada ja sellesse väike muuseum luua. Näha on ülemise lossi jäänused – torni killud, müürid ja osaliselt säilinud maa-alused koridorid.
Võib-olla pole seda palju, kuid vaeva varemeni jõudmiseks tasub lossimäelt avanev imeline vaade.
Egerist saab bussiga varemete juurde. Küla keskel asuvast peatusest on üle kilomeetri pikkune jalutuskäik mäest üles.
