Sõjaväekalmistu Antakalnises, Vilniuses

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Enamik Poola reise Vilniusesse algab ja lõppeb Rasose kalmistute külastamisega. Raske on mitte jätta muljet, et allesjäänud Vilniuse nekropolid jäetakse lihtsalt kahe silma vahele. Antakalnise puhul on nii kurb, et sarnaselt Rasosele on Vilniuse poolakate kaitsjaid palju. Avastage Antakalnise sõjaväekalmistut (Antokolski sõjaväekalmistu)
.

Algused

Nekropol asutati 1809. aastal ning see rajati kolmele erinevale kalmistule: haigla, orbudekodu ja sõjaväelaste kalmistule. Esialgu oli kogu ala umbes neli hektarit. Kuid juba 1844. aastal olid linnavõimud sunnitud laienema, eraldades uuteks matusteks üle 2 hektari (edasi laiendused toimusid 1850. ja 1891. aastal).

Vanimasse ossa (nn Szpitalna) maeti tsaariarmee sõdureid, sõltumata nende usutunnistusest (moslemitele eraldati eraldi koht) ja Antakalnise sõjaväehaigla patsiendid. 1850. aastal eraldati osa alast ja anti Triniaatorite kloostri hoole alla. See sai vaeslapse nime, kuna pärast ordu lagunemist hakkasid seda piirkonda kasutama linna vaesemad elanikud. 1891. aastal sai Vilniuse garnison maa oma kalmistu (nn sõjaväeosa) rajamiseks. 20. sajandi alguses liideti kõik kolm nekropoli üheks ja nimetati sõjaväekalmistuks.

Sõja segadus

20. sajandi esimesel poolel oli Vilniuses palju veriseid kokkupõrkeid ja nende kaja on näha Antokolia hauakividena. I maailmasõja ajal said siin igavese puhkuse Saksa ja Vene sõdurid. Kahjuks hävisid nende matused osaliselt Leedu okupeerimise ajal NSV Liidu poolt (säilinud on vaid langenute mälestussammas).

Aastatel 1919-1920 sai linnast Poola-bolševike võitluste areen. Sellest perioodist pärineb tohutu Poola armee sõdurite peakorter. 1939. aastal maeti siia üle 30 septembrisõduri. Kiiruga kaevatud haudadel olid vaid puuristid, mis järgnevatel aastatel hävisid. Õnneks on tänaseks selle unustatud staabi asukoht kindlaks tehtud (asub peaallee vasakul pool, varem kui Nõukogude sõdurite staap). Pärast sõda sai kalmistust kommunistlike aktivistide puhkepaik ning täna leiavad seal igavese puhkuse Leedu kunstnikud, kirjanikud, sportlased, poliitikud ja Vilniuse eest teenijad. 2003. aastal maeti sinna ümber Napoleoni suure armee sõdurid.

Praktiline teave

Antakalnise sõjaväekalmistu asub kirikust 1,50 kilomeetri kaugusel St. Peeter ja Paulus. See vahemaa tasub läbida jalgsi, sest teel saab külastada väiksemat koguduse kalmistut (Saules) ja vaadata barokset Sapieha lossi (ul. Sapiegu 13). Poola sõdurite eluruumid asuvad peaallee vasakul pool (kalmistu sissepääsust vaid paarkümmend meetrit).

Arvukad ristid hõivavad väikese oru ja jätavad külastajatele elektristava mulje. Peaallee viib meid kalmistu endise Szpitalna osa juurde – selle paremal pool on see veerand 1991. aastal Leedu iseseisvusvõitluses hukkunutest. Põhjas näeme Nõukogude sõdurite mausoleum ja NSV Liidu teenete matmine. Endine orbude kalmistu asub Szpitalna osast loodes.