1. Tiigel ehk tiiger on emase lõvi ja isase tiigri ristand. Nagu ligris, ei esine seda looduses. See loodi inimese sekkumise tulemusena.
2. Inglise keeles nimetatakse tiiglit tigonaks, mis tuleneb sõnadest "Tiger" ja "Lion".
3. Isased on steriilsed, emased võivad poegi tuua.
4. Tiigel on ligrisest väiksem. See ulatub harva suuremaks kui tema vanemad. See on tingitud kasvu inhibeeriva geeni olemasolust lõvis. Tema kehakaal jääb vahemikku 130–180 kilogrammi.
5. Sellel on tiigrite omaga sarnane kollakas karv, millel on kerged triibud. Selle karvkattel on noortele lõvidele iseloomulikud õrnad laigud. Koon on sarnane tiigri omaga.
6. Tiigel on vastuvõtlik erinevatele haigustele ja tõenäoliselt ei jääks looduses ellu. Loomakaitsjad on ristamise vastu, seda ka loomade hapra tervise tõttu. Juhtub, et tiigel pannakse magama, sest veterinaarmeditsiin teda aidata ei saa. Haigused, millele lõvi või tiiger on vastupidavad, on hübriididele surmavad.
7. Liikidevahelise taasühinemise tulemusena sündinud loomad hõivavad looduskaitsealadel ohustatud liikide jaoks koha ja neid kasutatakse peamiselt inimeste meelelahutuseks. Ristamist karistatakse paljudes riikides karmilt.
8. Looduslikes tingimustes ei saa lõvide ja tiigrite vahelisi suhteid eksisteerida nende esinemiskoha tõttu. See on võimalik ainult Aasia lõviga. Looduses esinevad eri liiki kassid aga pigem kaklevad omavahel ja nende vahel on konflikte, nt territoriaalseid.
9. Looduses leiame loomade looduslikke hübriide, kuid tuleb arvestada, et need on inimtegevuse kaudne mõju ökosüsteemile. Liigi hõrenemise korral võib teine liik samast perekonnast paarituda vähemarvukaga.
10. Tiiglid on röövloomad, nagu teisedki kassid, kuid neil pole võimalust vangistuses jahti pidada. Selle asemel näitavad nad üles jahiinstinkti.
11. Evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin mainib ühes oma raamatus hübriididest. Ta viitab dokumenteeritud lõvide ristamisele teiste kassidega.