Iga kord külastades Rooma meil on nii tihe graafik, et püüame otsida kohti, kus sööme maitsvalt, kuid samas kiiresti ja ilma liigse viivituseta. Mitmel igavese linna külastusel külastasime mitmeid tüüpilisi restorane, kuid ükski neist ei rahuldanud meid nii palju, et neid puhta südametunnistusega soovitada.
Sel põhjusel oleme selles artiklis välja toonud vaid mõned kohad, mida oma reiside ajal regulaarselt külastame ja mille suhtes meil reservatsioone pole. Siiski peame rõhutama, et lisaks Pane ja Salame ülejäänud pakkumised ei sobi vaikseks väljasõiduks, vaid pigem kiireks hommikusöögiks või vahepalaks vaatamisväärsustega tutvumise ajal.
Pane e Salame - parimatest Itaalia toorainetest valmistatud võileivad
Alla Pane ja Salame saabusime üsna juhuslikult aastaid tagasi ühe oma esimese Rooma reisi ajal. Peatusime just selles piirkonnas, tulime keset päeva tagasi midagi süüa tegema ja mõtlesime, et tasuks süüa. See koht veenis meid kohe oma atmosfääriga, kuigi istumiskohad ei olnud siis ja tänapäeval just kõige mugavamad.
Pane ja Salame on spetsialiseerunud kuumadele võileibadele, mis on täidetud parimate Itaalia toodetega (juust, sink, köögiviljad jne) ja originaalkastmetele (meie lemmik on trühvel). Tellime ka nn "lauad", mis on täidetud teatud tüüpi toodetega. Rooma võileibade hinnad ja koostisosade kvaliteet on mõistlikud (4.50-6.50 €). Laudade hinnad on juba kõrgemad ja sõltuvad suurusest ja inimeste arvust.
Kohapeal saame juua ka head veini, mille klaas maksab umbes 4-5.50 €. Töötajad annavad meile nõu õigete ja sobivate roogade valimisel. Veinikaardis on saadaval isegi mitu eset. Populaarne itaalia jook Aperol Spritz see on üsna kallis, kuid samas serveeritakse väga suures klaasis ja õigetes vahekordades (hind umbes 8 €).
Tüüpilisi magustoite me siin kahjuks ei söö. Hiljuti tutvustati purustatud šokolaadist, küpsistest ja apelsinidest koosnevat tahvlit, kuid see on pigem veini lisand, kui tahad lihtsalt kauem istuda ja midagi süüa.
Tänapäeval ei kujuta me Rooma reisi ette ilma selle koha külastuseta. Kahjuks on see nüüdseks kultuskoht ja itaallased ise saavad sellega hakkama jaanuaris sissepääsu järjekorras seisma 30-45 minutit. Mäletame veel aegu, mil oli palju lihtsam kohta leida. Selle jaoks on aga lihtne lahendus – võid läbi astuda varem, nt veidi peale avamist või keset päeva, kui on lahti.
Samuti on eeliseks asukoht - koht on sõna otseses mõttes mõne sammu kaugusel Trevi purskkaevust (aadress: Via Santa Maria in Via 19), nii et me ei pea kõige olulisematest vaatamisväärsustest liiga kaugele eksima.
Tähelepanu! See ei pruugi olla parim koht erilise sündmuse jaoks. Istmed pole eriti mugavad ja võib ka juhtuda, et istume koos teiste külalistega lauda.
Pizza al taglio – pitsa tükkidena
Arvatakse, et tänapäevane pitsa sündis hilja 18. sajand sisse Napoli, kuid ka roomlased annavad oma panuse maailmakuulsa lisandipiruka ajaloosse. See sündis igaveses linnas pizza al taglio, see tähendab lõigatud (sõna taglio tähendab lõigatud) pitsat, mida serveeritakse ristküliku- või ruudukujulise tükina.
Erinevalt tavalisest ümmargusest pitsast - pizza al taglio on tüüpiline tänavatoiduroog, mida süüakse kiiresti ja sageli püsti seistes. Selle valmistamise meetod on samuti erinev - tohutud plaadid küpsetatakse varem ja neid soojendatakse tellimuse ajal ja pärast lõikamist. Oluline erinevus on ka tainas, mis on palju paksem. Koostisaineid on ka rohkem kui traditsioonilises pitsas. Kindlasti ei sobi pitsa al taglio kõigile ja kui tellida rohkem, võib hind olla sarnane traditsioonilises pitsares tellitavaga.
Pizza al tagliot serveeritakse Roomas peaaegu iga nurga peal. Proovisime seda ise paljudes kohtades, kuid meile meeldis neist ainult üks - in La Boccaccia. Sõime seal mitu korda ja jäime iga kord rahule, kuid kogesime ainult aadressil oleva punktiga Via Leonina 73 (natuke jalutuskäigu kaugusel Colosseumist, aga linnast leiame vähemalt 3 nende filiaali - sh Trasteverest). Rooma hinnad (võrreldes teiste populaarsete kohtadega) on üsna mõistlikud - kahe suure tüki eest maksime alati 5-6 € ringis, samas kui Piazza Navonale lähemal võisid sarnase suurusega ristkülikute hinnad küündida isegi 10 € kanti.
Oluline on see, et meie keskpäevastel külastustel oli alati palju kohalikke ja regulaarselt teatati suurtest uute pitsade kandikutest – nii et me ei söönud kordagi pitsat, mis kaua seisis.
Millele peaksite tähelepanu pöörama, kui otsite Roomast lõigatud pitsat?
- teenindavates kohtades on vähe istekohti (kui neid on) ja tualette pole,
- müüja peaks meie käest küsima suurust ja lõikama soovitud suuruse - kuigi mõnes kohas on lõigatud tükki juba müüdud,
- hinnad on antud 100 g või kilogrammi kohta - kui valime suure tüki kallist pitsat, saame halvimal juhul maksta isegi traditsioonilises pitsabaaris söödud pitsa ekvivalendi,
- kasutame kohti, kus istub palju inimesi (sh kohalikud) ja kus on tihe liiklus, tänu millele ei saa me mitu tundi letile lebavat pitsat,
- ilmselgelt: Pärast kuumutamist kaua seisev pitsa on palju hullem kui hetk varem valminud; selline pitsa, isegi hästi hinnatud restoranis, ei pruugi meile meeldida,
- mõned singi või peekoniga pitsa versioonid on väga rasvased,
- Enne pitsa tellimist veenduge, milliseid koostisosi see sisaldab - mõne Poola turisti jaoks on Roomas populaarne sardiinipitsa söömiskõlbmatu.
Pizzeria Pinsere – pizza al taglio ja traditsioonilise pizzeria vahel
Teine koht, kus meile pitsat süüa meeldib, on Pinsere (aadress: Via Flavia 98, Diocletianuse vannide lähedal). Tegemist on hübriidiga eelnevalt kirjeldatud al taglio pitsast traditsioonilise ümmarguse pitsaga. Ostame siit kindla suurusega ümmarguse tordi (umbes 5-5.50e). Tainas valmistatakse ette, samal ajal kui koostisosad on värsked ja pitsa küpsetatakse kohapeal. Kook on nii suur, et täiskasvanu (kui ta just väga näljane pole) peaks selle ära sööma. Kohapeal saab lisaks pitsale süüa Sitsiiliast pärit arancini (praetud riisipallid).
See koht on kuulus ka oma huvitavate maitsekombinatsioonide poolest – nt suitsujuust ja kõrvits. Tainas on krõbe ja koostisainete hulk sellel on tõesti suur.
Pinseres on tänavatoidukohtadele omane atmosfäär, st. puidust letis pole istekohti ja kiirtoitaga siin valmivat pitsat võib ilma suurema liialduseta võrrelda heade traditsiooniliste pizzeriatega.
Selle koha kvaliteeti kinnitavad lõunatundidel lokkavad kohalikud ja palavusest kihav mitme inimese teenindus.
Midagi magusat - kohv, magusad sarvesaiad ja Sitsiilia stiilis küpsetised
Ilma vähimagi liialduseta võib nii öelda maiustused (sh Pasticceria) Roomas puudust pole. Enamik neist on sarvesaiad cornetti, st Itaalia sorti koore või šokolaadiga täidetud sarvesaiu ja me joome odavat kohvi. Cornetti sarvesaiad on võrreldes nende Prantsuse kolleegidega pigem tavalise sarvesaia moodi ja on palju täidlasemad.
Pidage siiski meeles, et paljud Rooma kondiitritooted erinevad Poolast tuntud kondiitritoodetest. Kohvi ja aksessuaaride madalaid hindu seostatakse mugavate istmete puudumisega ning itaallased ise veedavad siin tööle minnes või väikesel pausil vaid hetke. Muidugi on Poola või Briti stiilis kohvikuid, kus saame mugavatel diivanitel kauem istuda, aga seal lähevad ka hinnad vastavalt kõrgemale.
Meie lemmik kondiitriäri (pasticceria) on Pasticceria Sicilianamis asub Vatikani taga ja lühikese jalutuskäigu kaugusel metroojaamast Cipro. Tegemist on kohalikele suunatud kohaga, kus hommikust peale kohtame erineva sotsiaalse staatusega itaallasi - politseinikke ja sõjaväelasi, ehitajaid või ülikondi riietatud töötajaid, kes tormavad konditsioneeritud kontoritesse. Kõik tulevad siia enne tegusat päeva kiiret hommikusööki ja kohvi jooma.
See koht on spetsialiseerunud Sitsiilia roogadele. Sööme siin muuhulgas: cannolo (ääreni täidetud kõvad taignatorud ricotta kreemiga sees ja erinevate puistega), kuulus naine või eelmainitud rikkaliku täidisega cornetti sarvesaiad. Hinnad on väga sõbralikud - kohvi või cornetti croissanti eest maksate veidi üle 1 € ja cannolo eest umbes 3 €. Kohapeal saame juua ka populaarseid Itaalia jooke.
Esimesel külastusel võib õhkkond tunda end pisut rabatuna, sest kõik toimub kohapeal kiirendatud tempos. Pidage vaid meeles, et kõigepealt tellime toidu ja siis läheme otse kassasse maksma, st me ei maksa otse toidu serveerijale.
Tähelepanu! Cannolo on väga magus ja enne kui kohapeale paar asja süüa tellime, vaatame üle, kas peale cannolot veel magusat tahame.