Tänapäeval kasutavad meist Internetti ilmselt kõik. Vajame seda koolis või tööl, kuid see on ka meie jaoks väga oluline meelelahutusallikas.
Paljud meist ei kujuta elu ilma selleta ette. Selgub aga, et me ei tea temast nii palju, kui tahaks. Lugege neid huvitavaid fakte Interneti kohta ja kontrollige, kas teate neid juba!
1. Millal emotikonid ilmusid?
Emotikone kasutame tänapäeval palju ja meil on neid tohutul hulgal. Aga kust nad tulid? Need loodi üle 30 aasta tagasi ja esimene emotikon, mida kasutati, oli naeratus. Seda kasutas arvutiteadlane Scott Fahlman, kes saatis just sellise sõnumi 1982. aastal. Sellest ajast peale on hakanud ilmuma üha rohkem uusi emotikone. Meil on neid juba palju ja paljud meist ei kujutaks ette sõnumite saatmist ilma neid kasutamata. Pealegi, kui me neid ei kasuta, võib keegi arvata, et oleme nende peale solvunud!
2. Mitu videot on YouTube'is?
Selgub, et me ei saa neid kõiki kunagi näha. Iga minut ilmub veebisaidile kuni 100 tundi uusi materjale. Seega on võimatu kõike reaalajas näha. Veelgi enam, kui tahaksime näha sinna lisatud asju ühe päevaga, siis peaksime arvuti ees istuma lausa 116 aastat!
3. Mis oli esimene veebisait?
Selle lõi Šveitsis asuv CERNi keskus. Praegu saate selle sisestada ja vaadata, kuidas internet päris alguses välja nägi. See polnud pikka aega saadaval, kuid hiljuti õnnestus IT-spetsialistidel see tagasi saada ja taaskäivitada. Praegu saab sinna sisse astuda igaüks ja seda tasub kindlasti teha! See on tõeline killuke ajalugu.
4. Kus on kiireim internet?
Selgub, et maailma kiireima interneti leiab Mount Everesti tipust. See võrk töötab kogu aeg ja isegi kõige tipus. Kas aga tasub kiire interneti ärakasutamiseks ronida maailma kõrgeimale mäele?
5. Kuidas veebikaamera loodi?
Esimene veebikaamera loodi 1991. aastal, mis on suhteliselt hiljuti. See paigaldati Cambridge'i ülikooli kohvimasina kõrvale. See pidi võimaldama rajatise töötajatel näha, kas nende kohv on valmis. Kvaliteet sellisel veebikaameral ei olnud just kõige parem, kuid oli näha, kas jook on tehtud. Hiljuti müüdi see seade Interneti-oksjonil. Selle hind oli koguni 17 tuhat. zlotti.
6. Kui palju inimesi kasutab Internetti?
Näib, et nüüd on kõigil juurdepääs Internetile. Tõde on see, et seda kasutab umbes 3 miljardit inimest ehk pooled maailma inimestest. Samuti selgub, et enamik neist inimestest kasutab mobiilset internetti ehk seda, mis on meie telefonides või tahvelarvutites. Sellegipoolest pole kõigil juurdepääsu Internetile ja see on müüt. Vaatamata tohututele tehnoloogilistele edusammudele on ikka veel riike, mis on sellest tehnoloogiast täielikult ära lõigatud. Veelgi enam, on ka neid, kes ei taha üldse Internetile juurdepääsu saada!
7. Mis on Interneti võti?
See on seitsmel inimesel üle maailma. Need on kaardid, mis sisaldavad spetsiaalset koodi, mis võimaldab Interneti lähtestada. Loomulikult on inimesed, kellel on sellised võtmed, hoolikalt valitud ja kindlasti mitte kellelegi kingitud. Aga miks midagi sellist tegelikult tehti? See on tehnoloogia, mis võib olla kasulik globaalse häkkimisrünnaku korral. Sel juhul kutsutakse USA sõjaväebaasi seitse inimest. Nad aktiveerivad oma kaardid, mis lülitavad Interneti välja. Muidugi on hiljem võimalik kõik uuesti üles ehitada.
8. Kust tuli internetireklaam?
Tänapäeval ajavad ilmselt kõik närvi internetis reklaamimise pärast. Aga mis on nende lugu? Esimene selline reklaambänner ilmus aastal 1994. See reklaamis telekommunikatsiooniettevõtet AT&T. Sellest ajast peale on internetti ilmunud tuhandeid erinevaid reklaame ning ettevõtted on võidelnud üksteisega oma bännerite avaldamisruumi pärast.
9. Kui kiiresti internet levis?
Nelja aasta jooksul pärast Interneti leiutamist on seda kasutanud juba 50 miljonit inimest. Nii et see levis väga kiiresti. Võrdluseks, telefonil kulus 75 aastat, et olla nii populaarne, ja raadiol 38. Internet on siin tõeline rekordiomanik.
10. Kui palju rämpsposti saame?
Lisaks reklaamile ärritab meid väga sageli ka rämpspost, mis võtab enda alla suure osa meie e-postkastidest. Selgub, et iga päev saadetakse meili teel 190 miljardit sõnumit. Tervelt 80 protsenti neist on eranditult rämpspost!