Põhjapõdrad on imetajad, kes kuuluvad põhiliselt hirve perekonda. Nad on sõralised ja nende kaubamärgiks on iseloomulikud sarved, mille suurus sõltub looma soost ja vanusest. Neil on paksud juuksed, mis on tavaliselt pruuni värvi, kuigi selles küsimuses mängivad suurt rolli ka alamliik ja aastaaeg. Talvehooaeg põhjustab karvkatte värvi veidi tuhmumist. Need on ainulaadsed loomad, kellest on saanud ka osa kultuurist ja keda seostatakse väga sageli St. Nicholas ja põhjapõder Rudolph punaninaline, kes on kuulsa jõululoo tegelane. Ei saa öelda, et tegu oleks kodustatud loomaga, kuigi tegelikult on teda kasutatud nii karja-, veo- kui ka ratsaloomana juba aastaid.
1. Täiskasvanud isendid jõuavad 120 cm kõrgusele. Kere pikkus võib aga ulatuda üle kahe meetri. Nad on taimtoidulised ja nende põhitoiduks on rohi, põõsalehed, samblad, samblikud ja teatud seeneliigid.
2. Põhjapõdrad muudavad silmade värvi. Nähtus sõltub täielikult valguse hulgast keskkonnas. Suvel võib täheldada iirise kollakaskuldset värvi, talvel aga muutuvad silmad siniseks. See on seotud ka polaarjoone ümbruse spetsiifiliste valgustingimustega. Vaid paljude aastate teadlaste uuringud on tõestanud, et värvimuutus mõjutab ainult valgust peegeldavat kihti. Kui värvus muutub siniseks, halveneb põhjapõtrade nägemine oluliselt ja nad muutuvad väga tundlikuks igasuguste valgusallikate suhtes.
3. Kuigi kehaehitus seda ilmtingimata ei näita, on põhjapõdrad väga kiired loomad. Nende maksimaalne kiirus on umbes 80 km tunnis. Nad saavad suurepäraselt hakkama ka vees. Nad on suurepärased ujujad ja saavutavad vees kergesti kiiruse 10 km tunnis.
4. Emased on isastest palju väiksemad. Keskmine emane kaalub umbes 50–60 kg, isane aga kuni kaks korda rohkem. Põhjapõdra tiinus kestab 220 päeva ja tavaliselt sünnib üks laps, keda ema imetab esimesed kuus kuud. Huvitav fakt on see, et mõni hetk pärast sünnitust on pojad võimelised püsti seisma ja iseseisvalt liikuma.
5. Saamid armastavad põhjapõdralihast roogasid. Selles maailmanurgas peetakse seda tõeliseks delikatessiks ja serveeritakse tavaliselt värskete mustikate lisandiga. Väidetavalt sarnaneb maitse mõneti veiselihaga, kuigi sellel on ka selgelt tunda lambaliha ja õrna lambaliha järelmaitset. Seda serveeritakse sageli hautisena või kuivatatult. Norralased armastavad põhjapõdraliha ja söövad seda peaaegu kogu aeg. Turistide jaoks võib see aga päris kulukaks ürituseks kujuneda, sest kilo eest maksame üle 100 euro. Küll aga võid valida veidi odavama variandi, kus liha on vaid lisandiks. Nii Norras kui Soomes lisatakse paljudes pubides erinevatele roogadele põhjapõdraliha, nii et sellise lihasortidega pitsa üle ei tasu kedagi imestada. Põhjapõdrapiim on ka delikatess, mis erineb veidi üldtuntud lehmapiimast. Põhjapõdrapiim sisaldab koguni 18% rasva.
6. Põhjapõdra nahk on ka saamide jaoks väga oluline. Need on valmistatud soojadest ja külmakindlatest riietest. Seevastu kord aastas põhjapõtrade heidetavatest sarvedest tehakse originaalseid kaunistusi ja suveniire, mida turistid tavaliselt imetlevad. Saamid armastavad sarvedest teha igasuguseid pisiesemeid, mida igapäevaelus kasutatakse.
7. Kuni viimase ajani võis Soome politsei oma ridades kiidelda ebatavalise isikuga. Maija oli erakordne põhjapõder, kes tegi politseinikega koostööd. Tal oli isegi oma eravorm. 2011. aastal suri ta kahetsusväärses autoõnnetuses.
8. Kuigi nad on taimtoidulised, sunnib neid karmidest talveoludest tingitud nälg ja toidupuudus jahtima väiksemaid imetajaid. Talvel jahivad nad muuhulgas lemmingeid, linde ja kalu. Ainult nii saavad nad ellu jääda.
9. Põhja-Norra alal elab üle 100 000 põhjapõdra ja seetõttu on see ainuke koht Maal, kus asustustihedus on põhjapõtrade arvukust palju madalam. See on koht, kus võib looduses põhjapõtru kohata.
10. Norras saab ka põhjapõdrafarmi reisile minna. See on erakordne koht, kus saab imetleda neid ainulaadseid loomi looduskeskkonnale sarnastes tingimustes. Ühes neist Trondheimi lähedal võib oma silmaga näha albiinost põhjapõtra. Lumivalget põhjapõtra peetakse elanike silmis õnnelikuks loomaks.