Harilik Daniel on hirvede sugukonda kuuluv imetajaliik. Nende aretusel on Euroopas pikad traditsioonid ja Poolas endas on aretus olnud populaarne juba aastaid. Metskitsed on pärit Vahemerest ja Väike-Aasiast ning tänapäeval võib neid kohata mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja isegi Põhja-Aafrikas.
1. Metskitsed ei ole aretuseks nõudlikud loomad. Eritingimusi nad ei vaja, peale aediku söövad nad tavalist sööta ning hoolitsevad ise korrapärase ja korraliku sigimise eest. Nad pole ka loomad, kes sageli haigestuvad, nii et metskitsekasvatajal pole praktiliselt millegi üle kurta.
2. Metskitsed tulid Vahemerele koos rändkaupmeeste, foiniiklastega. Tänu neile ja vanade roomlaste abiga sai metskiv Euroopas populaarseks mänguks.
3. Metskitsed on struktuurilt palju peenema struktuuriga kui punahirved. Nende kehapikkus jääb vahemikku 130–150 sentimeetrit ja nende kaal on meestel ligikaudu kaheksakümmend kilogrammi ja emastel kolmkümmend kuni viiskümmend kilogrammi.
4. Metskitsed võiksid kergesti aklimatiseeruda paljudel mandritel, sest neil on võime väga kiiresti kohaneda uute olude ja loodustingimustega. Neile ei meeldi ainult ülikuivad ja mägised alad.
5. Hirvede värvus muutub kaks korda aastas. Suvemantel on helepruunid juuksed valgete laikude ja tumeda triibuga seljal. Talvel läheb metskits halliks ja laigud kaovad. Meil on siis tegemist nn talverüüga.
6. Leidub ka melanistlikke ja leutsistlikke metskitsi. Esimestel on tumehallid juuksed, teised aga peaaegu üleni valged. Need pole aga nii tavalised kui standardse karvkattega metskitsed.
7. Emasloomade tiinus kestab ligikaudu kakssada kolmkümmend päeva. Pojad sünnivad tavaliselt suve alguses ja saavad täiskasvanuks kahe aasta pärast. Metskitsed elavad kuni kakskümmend viis aastat.
8. Poolas kuulub Daniel jahiloomade rühma, kuid kaitseperioodiga. See tähendab, et neid võib küttida mitu kuud aastas. Jahimehed kasutavad oma nahka, sarvi ja ka liha.
9. Metskitseliha ei ole rasvane ja sisaldab palju toitaineid nagu valk, fosfor, kaalium ning B2- ja B6-vitamiinid. Ka metskitseliha sisaldab rohkem rauda kui veiseliha ja vähesel määral kolesterooli.
10. Kasvatajad on seisukohal, et metskitse kasvatamisel on kõige olulisem paigaldada nende aediku ümber professionaalne tara. Võrgu all on palju väiksemad silmad kui ülaosas ning see takistab kiskjate sattumist metskitsealale. Samuti on oluline, et tara oleks tugev, sest metskitsed on oma olemuselt häbelikud ja võivad hirmu korral neid kahjustada.