Titanicu lugu haaras paljude inimeste kujutlusvõimet üle maailma. Ookeani luksuslinna maagia, rikkad ja värvikad reisijad, tuhanded lood paremast elust unistanud emigrantidest ja konventsioonid, mis valitsesid inimeste meeli rohkem kui sada aastat tagasi – kõik see tähendab, et Titanic ei lõpe kunagi meid hämmastada. Üle maailma korraldatakse näitusi, kus saab näha rusude hulgast leitud esemeid. Sellest hoolimata avaldab uppumatu hiiglane aeg-ajalt oma fännidele palju huvitavaid saladusi.
Enam kui saja seitsmekümneliikmeline meeskond laadis iga päev ahjudesse 600 tonni sütt, et laev saaks õige kiirusega läbi ookeani sõita. Ookeani paisati iga päev sada tonni tuhka ja söetolmu oli nii laialt levinud, et laeval töötavad teenijad pühkisid pidevalt maha kõik musta tolmuga kaetud pinnad, rööpad ja balustraadid. Ka sigarette ja sigareid suitsetavad mehed ei tohtinud kasutada oma tikke, vaid neid spetsiaalseid, mis olid reisijate käsutuses, et vältida kõikjal vedelevate söeosakeste süttimisest tulenevat tulekahju.
Pilet esimesse klassi Titanicu pardal maksis tänases rahas umbes sada tuhat dollarit. Rikkaimad reisijad sõid kruiisi ajal peeneid roogasid, nagu pardi õunakastmega, austreid, juustu ja odrakoort. Vrakilt välja õngitsetud menüükaart müüdi mõni aasta tagasi oksjoni käigus üüratu summa eest erakollektsionäärile.
Laeval oli 8000 sigarit, 1500 pudelit veini ja 20 000 pudelit õlut. Laeva vrakki uurides leidsin ka šampanjapudeleid, mis lebasid ookeani põhjas üle saja aasta ja olid Titanicu rikkaimatele reisijatele ikka veel likööriga täidetud.
2022. aastal Krakowis muuhulgas toimunud "Titanic – artefaktinäituse" ajal võis näha palju Titanicu vrakist leitud esemeid. Seal oli muu hulgas torusid, ehteid, riideid, portselanist hambapastanõusid, fotosid ja nõusid laeva kambüüsist. Näituse pileti asemel jagati inimestele pardakaardid autentsete Titanicu reisijaandmetega. Kaardil oli info, miks inimene Ameerikasse läheb ja millises klassis. Pärast kogu näituse külastamist oli võimalik kontrollida, kas reisija, kelle pardakaardi saime, on katastroofist ellu jäänud.
Titanicu pardal viibiv peamine pagar otsustas ähvardava katastroofi ees juua tohutul hulgal alkoholi. Kuigi näis olevat soov lõppu kiirendada, vedas mehel väga. Tema kehas oli nii palju alkoholi, et see võimaldas tal mitu tundi jäises vees triivida ja ellu jääda.
Titanicu katastroof tekitas üle maailma suure sensatsiooni ning kuulus foto suure pealkirjaga ajalehti müüvast poisist levis üle maailma. Kuulus kirjanik Joseph Conrad esitas pärast Titanicu hukkumist laevaomanikele üleskutse, milles ta anus: "Kui te ei saa, härrased, varuge rohkem päästepaate, müüge vähem pileteid. Ärge uputage inimesi kõige ilusamal ööl, mis Atlandil juhtuda võib. Isegi kui nad uppuksid muusikaga, mida teie, härrased, neile kinnitate.
Titanic oli omal ajal suurim kasutusele võetud reisilaev, pikkusega 269 meetrit. See pidi olema Briti reisilaevastiku ehe ja inimesed, kes seda nägid, nõustusid, et see on imeline laev.
Kapten Edward Smith oli nii pühendunud oma reisijatele suurima mugavuse pakkumisele, et katkestas katastroofi päeval evakuatsiooniharjutuse, kuna oli külm. Selle tulemusena viidi päästeoperatsioon mitu tundi hiljem läbi kaootiliselt ja ebaprofessionaalselt ning päästepaadid lahkusid uppuvast laevast vaid pooleldi ellujäänuid täis.
Mõned teadlased väidavad, et Titanic mõjutas nn sinist jäämäge. See oli tavaline mägi, mis keeras end tagurpidi, paljastades osa, mille pinda silus merevesi ja peegelduvad tähed, maskeerides end suurepäraselt. Mõnede ekspertide sõnul on see teooria vägagi usutav.
Ookeanist välja toodud surnukehad tuli palsameerida, kuid palsameerimisest jäi tollal väheks ja nii mõnigi neist visati vette tagasi. Nendes jõupingutustes olid esikohal rikkad ja nende surnukehad päästeti otsingulaevadel. Katastroofi tuvastatud ja tuvastamata ohvrite ühishaud asub Kanadas Halifaxi piirkonnas, kuhu see võis ohvrite surnukehad visata.