Laktoos on aine, mida leidub looduslikult ainult imetajate piimas. Me leiame seda mitte ainult lehma-, kitse- või lambapiimast, vaid ka naiste piimast.
Laktoos on piimasuhkur, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosi suureks eeliseks on see, et see on kergesti seeditava energia allikas, mis on äärmiselt väärtuslik eelkõige kõikide imetajate, sealhulgas inimese väikelastele. Lisaks toetab laktoos maitsmismeele arengut, reguleerib söögiisu ja kogu hormonaalset tasakaalu.
Sellel on tohutult palju eeliseid ja seda kasutatakse laialdaselt. Selle seedimiseks on aga vaja laktaasi – ensüümi, mis lagundab laktoosi lihtsuhkruteks.
Kui kehal saab laktaas otsa
Väga ebameeldiv vaev on laktaasi täielik puudumine või puudus. Sellistel juhtudel võib esineda probleeme jämesooles käärima hakkava laktoosi seedimisega, mis põhjustab palju ebameeldivaid sümptomeid, eriti just seedesüsteemi poolt. Selliste sümptomite hulka kuuluvad puhitus, kõhulahtisus, kõhuvalu, liigne gaas ning isegi iiveldus ja oksendamine.
Nende sümptomite raskusaste sõltub enamasti sellest, kas tegemist on piimasuhkrut seediva ensüümi defitsiidi või täieliku puudumisega, samuti sellest, kui palju laktoosi me tarbime. Siinkohal on oluline, et sümptomid võivad ilmneda isegi paar või mitu tundi pärast selle suhkru tarbimist, mistõttu paljud inimesed ei ühenda laktoosi tarbimise fakti, vaid ebameeldivate sümptomite ilmnemist.
Mis täpselt on laktoositalumatus?
Laktoositalumatus tekib kõige sagedamini siis, kui tegemist on laktaasi ehk piimasuhkrut lagundava ensüümi puudusega. Mõnikord on see puudus kaasasündinud ja geneetiline ning siis ei saa imik laktoosi sisaldavat toitu süüa.
Sellistel juhtudel on vaja asendustoitmist alustada võimalikult kiiresti, et vastsündinu ei jääks nälga. Teine vorm on laktaasipuudus, mis tekib vanusega. Juhtub, et meie võime toota laktaasi väheneb koos vanusega. Juhtub, et täiskasvanud keha toodab seda ensüümi koguses, mis ulatub kuni 5% -ni selle algsest aktiivsusest.
Millal on meil veel probleeme piimasuhkru seedimisega?
Juhtub, et meie keha ei suuda toota õiget kogust laktoosi seedivat ensüümi vaid ajutiselt. See juhtub näiteks siis, kui kogeme seedetrakti infektsioone, eriti bakterite põhjustatud, tegemist on seedesüsteemi parasiitinfektsioonidega või kui tarbime liiga palju alkoholi. Mõned ravimid, nagu antibiootikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, kemoterapeutilised ravimid või isegi atsetüülsalitsüülhape, põhjustavad sageli seedesüsteemi probleeme pärast laktoosi tarbimist.
Aeg-ajalt võib selline ajutine piimatalumatus tekkida siis, kui järgime pikemat aega piimavaba dieeti. See vähendab organismi vajadust laktaasi ja selle tootmise järele. Sellest tulenevalt on laktoosi sisaldavaid tooteid uuesti tarbima hakates oodata probleeme seedesüsteemiga.
Paljudel neist juhtudest on peamine põhjus, miks meie keha ei suuda laktoosi seedida, soolestiku villi ja soolestiku kahjustused. Seda tasub endale teadvustada, eriti kui näiteks pärast pikaajalist ravimite tarvitamist või seedetrakti põletikku koostame endale menüü.
Kuidas saame teada, kas meil on laktoositalumatus?
On mõned põhilised testid, mida saame teha, et veenduda, et meie terviseprobleemid on tegelikult põhjustatud piimasuhkrust. Lühiajaline eliminatsioonidieet võib olla lihtsaim viis.
Selle järgi tuleks umbes 4-5 nädalat vältida tooteid, mis võivad sisaldada laktoosi. See on aga väga mitmetähenduslik meetod ega anna kindlat vastust. Teine meetod on suukaudne laktoosi laadimise test, mille käigus tuleks pärast laktoosi suukaudset manustamist testida vere glükoosisisaldust. Väljaheite pH testimine võib teile öelda, kas teie keha on happeline.
Seedimata laktoos põhjustab hapestumist, mis on kindlasti ka selles testis näha, kuid see test tasub ka eelnevalt läbi teha, et enne laktoosi tarbimist veenduda, et keha ei kannata liigselt hapendatud. Kuid vesiniku hingamistest näib olevat kõige kasulikum ja mitteinvasiivsem test. See seisneb konkreetse laktoosiannuse manustamises. Kui see on seedimata, tekib käärimisprotsessi käigus suur hulk vesinikku, mis eritub hingamisteede kaudu.
Laktoositalumatusega seotud probleemidest ülesaamiseks võib osutuda vajalikuks eliminatsioonidieet. Enamasti on tegemist lühiajalise dieediga, mille järel saate jätkata oma tavapärast toitumist. Peate järgima dieeti perioodil, mil soolestiku villid ja sooleepiteel taastuvad. Kui teil on laktaasipuudus, võib arst soovitada teil võtta laktaasipreparaate. Siis ei ole laktoosi seedimine problemaatiline.