Bern on elukvaliteedi ja ohutuse poolest pidevalt parimate linnade seas.
Ametlik keel on saksa keel. Vaatamata sellele, et see on föderaalassamblee kohtumispaik, kus tehakse rahvuslikke poliitilisi otsuseid, on elutempo Bernis aeglasem.
1. See on Šveitsi pealinn ja suuruselt neljas linn riigis, kus elab ligikaudu 1,031 miljonit (2022) inimest.
2. Berni kaunilt säilinud vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
3. Linn asub Šveitsi platool Berni kantonis, Šveitsi keskusest veidi lääne pool ja Alpidest 20 km põhja pool.
4. Renoveeritud karupark, parlamendihoone, kellatorn (Zytglogge) ja Berni katedraal on linna klassikalised turismiobjektid.
5. Berni asutas 1191. aastal Zähringeni hertsog Berchtold V. Ta kavatses öelda, et uus linn saab nime esimese jahiretkelt metsast leitud looma järgi. Õnneks oli tegemist karuga (saksa keeles Bär, mitmuses Bären või Baeren), mitte rotiga.
6. Linna kogupindala on 52 ruutkilomeetrit.
7. 2010. aastal külastas linna üle 400 000 inimese. inimesed. Väliskülaliste seas on viis enim kohatud rahvust sakslased, ameeriklased, britid, prantslased ja itaallased.
8. Suvel võib temperatuur ulatuda üle 35 °C ja jaanuaris keskmiselt -1 °C. Loodusesõpradele meeldib suvel ujuda linna ümbritsevas türkiissinises Aare jões või külastada Berni väikest kohalikku mäge Gurten, kuhu pääseb köisraudteega.
9. 1191. aastal asutatud Berni linn, mida mainitakse esmakordselt 1208. aastast pärit dokumendis, on kasvanud suurimaks aristokraatlikuks linnriigiks Alpidest põhja pool ja suurriigiks Šveitsi Konföderatsioonis. Ta laiendas järk-järgult oma võimu, omandades seda ümbritseva territooriumi, saades iseseisvaks riigiks, mis ühines 1353. aastal Šveitsi Konföderatsiooniga, mida ta peagi juhtima asus.
10. Berni murre on ülejäänud Šveitsis teadaolevalt üsna aeglane. Peaaegu tundub, et keegi kõnniks metsas rõõmsat viisi ümisedes.
11. Berni ametlik tiitel on Bundesstadt ehk föderaallinn, mitte Hauptstadt või pealinn. Tehniliselt ei ole Šveitsil pealinna, kuid alates 1848. aastast on Bern olnud parlamendi ja valitsuse asukoht, nagu ka tegelik pealinn.
12. Prantsuse väed vallutasid Berni 1798. aastal Prantsusmaa revolutsiooniliste sõdade ajal, mil see võeti ilma suuremast osast oma territooriumist.
13. Zytglogge on omanäoline keskaegne torn Berni vanalinnas. 13. sajandi alguses ehitatud see oli linna vahitorn, vangla, kellatorn, linnaelu keskus ja elanikke mälestav monument.
14. Juulis toimub Gurtenis ka iga-aastane muusikafestival.
15. Vanalinna teeviitasid on erinevat värvi – rohelist, valget, kollast ja veinipunast. Nii on see olnud sellest ajast peale, kui Napoleon linna 1798. aastal vallutas. Tema väed olid suures osas kirjaoskamatud, mistõttu kasutati peakorteri leidmisel värvilisi tegelasi.
16. 542 m kõrgusel merepinnast Bern on Euroopa kõrguselt kolmas pealinn. Kõrgeim on Andorra (1023 m) ja Madridi (667 m) pealinn.
17. Berni kaunite kunstide muuseum, mis asutati 1879. aastal Bernis, on Šveitsi vanim kunstimuuseum, millel on püsikollektsioon. Selle kollektsioonid ulatuvad keskajast tänapäevani.
18. Teise maailmasõja ajal koostas Saksamaa üksikasjalikud sissetungiplaanid, kuid Šveitsi ei rünnatud kordagi.