Kanaari saared mitte ainult ei meelita igal aastal miljoneid puhkajaid, vaid neil on ka eriti huvitav ajalugu, röövellik geograafia ja tõeline kaevandus, kust võib leida põnevaid kurioosumeid.
Mitte üks, vaid kaks pealinna. Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas de Gran Canaria asuvad kahel suurimal saarel ning omavad koos saarestiku pealinna staatust. Santa Cruz de Tenerife on ka koduks maailma populaarsuselt teisele ja silmipimestavalt suurejoonelisele karnevalile, mis meelitab igal veebruaril kokku üle miljoni inimese.
Kanaari saartel on Hispaania kõrgeim punkt. Teide mägi on 3718 meetri kõrgune ja kõrgem kui ükski teine mägi mandril, sealhulgas Püreneed.
See on Koerte saar. Kui mõelda nimele "Kanaari saared", tulevad tavaliselt meelde väikesed kollased linnud. Kanaari saarte nimi tuleb aga ladinakeelsest terminist Insula Canaria, mis tähendab "koerte saar". Arvatakse, et need "koerad" olid tegelikult hülgeliik, mis ladina keeles tõlkes tähendab "merekoerad". IN
Kanaari saared asuvad Aafrika looderannikul ja ekvaatorile palju lähemal kui Hispaania mandriosa. Saarestik koosneb seitsmest suurest ja mitmest väiksemast saarest, mis kõik on vulkaanilise päritoluga, sealhulgas Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera, El Hierro ja La Graciosa, Alegranza, Montaña Clara saared, Roque del Este, Roque del Oeste ja Isla de Lobos.
Asub Tenerife saarel, mis on nii Kanaari saarte kõige suurema rahvaarvuga saar kui ka Hispaania kõige suurema rahvaarvuga saar, ning see on suur turismisihtkoht, kus külastab aastas 3 miljonit turisti. Nende saarte vulkaaniline loodus on loonud palju peenest mustast kruusast või liivast "looduslikke randu", mis annavad mõnele Kanaari saartele omapärase välimuse.
Saared asuvad vaid 100 kilomeetri kaugusel Aafrika mandrist ja 1700 kilomeetri kaugusel Hispaania mandriosast.
Kanaari saartel on vedanud, et ilmad on aastaringselt soojad, kuumad, pikad päevad suvel ja jahedamad päevad, kuid talvel jäävad need tunduvalt soojaks.
Christopher Columbus kasutas saari vahepeatusena teel Ameerikasse. Saared koloniseeriti ka Ameerika mandri kõrval ning seal on palju arhitektuurilisi ja aktsentide sarnasusi tänapäeva Ladina-Ameerikaga.
Toit on Kanaari saarte kultuuris ülimalt oluline osa ning valikus on lõbusa nimega hõrgutised nagu "Mojo" ehk kaste, mis võib olenevalt koostisainetest olla oranž, punane või roheline. See on valmistatud küüslaugust ja võib olla mõõdukalt vürtsikas, tuntud kui mojo picón.
27. märtsil 1977 põrkasid lennujaama udusel lennurajal kokku kaks Boeing 747. Ühe lennuki õhkutõusmisel hukkus 583 inimest. Uurimistöö paljastas mitu õnnetuse põhjust, mis tõi kaasa palju muudatusi pilootide ja lennujuhtimistornide suhtluses.
Füüsiliselt võib Kanaari saared jagada kahte rühma. Lääne rühm, kuhu kuuluvad Tenerife, Gran Canaria, La Palma, La Gomera ja Ferro saared, koosneb mäetippudest, mis tõusevad otse sügavast ookeanipõhjast. Idarühma moodustavad Lanzarote, Fuerteventura ja kuus saarekest ühe allveelaeva platooga – Canary Ridge’iga, mis kõrgub ookeanipõhjast ligikaudu 1400 meetri kõrgusel.
Saarte rikkalik vulkaaniline pinnas ja mahe temperatuur soodustavad mitmesuguse taimestiku arengut, mis põhineb üldiselt kõrgusel põhineval tsoneerimisel.
Kõik Kanaari saared tekkisid vulkaanipursetest. Tegelikult on neljal neist alates 14. sajandist olnud aktiivsed pursked, millest viimane on Tenerife Teide mägi 1909. aastal.
Inglise admiral Horatio Nelson kaotas siin käe. Ootamatult kaotas ta ka lahingu.
San Antonio linna Texases asutasid Kanaari saarte inimesed.
Linna asutasid Kanaari saarte asunikud ning nende järeltulijad surid võitluses koos Jim Bowie ja Davy Crocketiga. Tenerife saarelt on pärit ka Brasiilia São Paulo linna asutaja.
El Hierro on lähedal energiavarustamisele. Saarte väikseim ja lõunapoolseim punkt ammutab energiat tuulest, päikesest ja veest.
Nendel saartel kuuleb vilistavat keelt. La Gomera saar arendas selle keelevormi välja selleks, et oleks võimalik suhelda laiades orgudes. Seda nimetatakse "Silbo Gomero" ja see on tegelikult hispaaniakeelse kastiilia vormi vile, mida kasutatakse sõnumite ja sõnumite edastamiseks.
Siin algas Hispaania kodusõda. Hispaania kodusõja puhkedes 1936. aastal oli Francisco Franco Kanaari saarte ülemjuhataja, kelle asukoht oli Las Palmases, Grand Canary saarel.
Viimane vulkaanipurse oli 1824. aastal, kuid saare pinna all on endiselt märkimisväärne kogus soojust. Kui sisenete Timanfaya rahvusparki, võite külastada restorani El Diablo, kus on saateid, mis näitavad kuumust just pinna all. Restoranis on sooja ligipääsuks kaevatud 9-meetrine auk, mille ülaosa täidab grilli funktsiooni. Grilli temperatuur ulatub 400C ja ei tarbi elektrit.