G.Rudziądz on piirkonnaõigustega linn Kuyavia-Pommeri vojevoodkonnas.
See asub Visla jõe paremal kaldal.
Sellel on palju sakraalmonumente, mistõttu külastab seda ka teatud seltskond turiste, kuid tasub igaühel sellest rohkem teada anda.
1. Grudziądzi rajoon
Grudziądz jaguneb järgmisteks halduspiirkondadeks: Strzemięcin, Wielkie Tarpno, Czerwony Dwór, Chełmińskie Przedmieście, Tuszewo, Franciszkowo, Osiedle Podleśne-Mniszek, Rządz, Osiedle Letniskowe-Mniszek, Paski, M. Linn koosneb 440 tänavast.
2. Linnaõigused
Grudziądz kui linn asutati 1065. aastal ja sai linnaõigused 1291. aastal.
3. Teutooni rüütlite valitsus
Alates 1231. aastast oli linn Saksa rüütlite võimu all, kes ehitasid selle territooriumile lossi. Nad võitlesid sellel alal kolm korda Preisi vägedega. 1454. aastal vallutas lossi Preisi Liit ja anti seejärel Poola kuningale Kazimierz Jagiellończykile.
Sellest sai alguse Kolmeteistaastane sõda.
4. Linnapark
Piotr Janowski linnapark on 39 hektari suurune ala, kus saab nüüd näha tanki T-34, tankitõrjekahureid ja lennukit.
5. Monumendid
Muud Grudziądzi mälestised peale Saksa lossi on: aidad, linnamüürid, Grudziądzi kindlus, linnaväljak ja Püha Nikolause gooti kollegiaalne basiilika.
6. Planetaarium ja astronoomiaobservatoorium
1972. aastal avati Grudziądzis planetaarium ja astronoomiaobservatoorium. Tähetorni kuppel pöörleb ja selle läbimõõt on 4 meetrit. Rajatis korraldab ka riiklikku noorte astronoomilist seminari (OMSA) prof. Robert Głębocki.
7. Grudziądz bugle call
Alates 1995. aastast on keskpäeval raekoja tornist kuulda Grudziądzi tõukukut.
8. 31 loodusmälestist
Grudziądzis on 31 loodusmälestist, sealhulgas 25 üksikpuud, 5 puuderühma ja 1 kivipaljand.
9.39 spordiklubid
Linnas on 39 spordiklubi. Kokku juhivad nad 53 spordisektsiooni. Klubide hulka kuuluvad muuhulgas Grudziądzki Klub Motorcycle, Grudziądzki Klub Sportowy "Olimpia", MKS Grudziądz, spordiklubi "Stal".
10. Aukodanikud
Grudziądzil on palju aukodanikke. See tiitel antakse Poola Vabariigi või Grudziądzi linna eriliste teenete eest majanduslikus, poliitilises, teaduslikus, kultuurilises ja sotsiaalses tegevuses. Nende hulgas võib mainida Edward Rydz-Śmigłyt, Bronisław Malinowskit, Johannes Paulus II, Ludwik Rydygierit.