33 aastat pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama plahvatust on nimi "Tšernobõli" endiselt katastroofi sünonüüm. Ja ometi on inimesi lummatud mõistatus, mis tol päeval täpselt juhtus.
Erinevalt Jaapani tuumakriisist, mille põhjustas looduskatastroof, plahvatus ja tulekahju Tšernobõli elektrijaamas 26. aprill 1986maailma halvima tuumaõnnetuse põhjustas inimlik eksimus. Siin on teavet, uudishimu ja fakte Tšernobõli kohta
1. ÜRO raporti kohaselt lülitasid operaatorid ohutusreegleid rikkudes välja Ukraina reaktori number nelja olulised juhtimissüsteemid ja võimaldasid saavutada ebastabiilsed madala energiatarbega tingimused.
2. Tšernobõli tuumasadu on langenud Iirimaalt lääne pool.
3. Võimsuse suurenemine tõi kaasa rea plahvatusi kell Kell 1.24, mis rebis maha reaktori raske teras- ja betoonkatte ning saatis radioaktiivse tolmupilve üle Põhja- ja Lääne-Euroopa kuni USA idaosani.
4. Tšernobõli ümbruse lindudel on palju väiksem aju kui neil, kes elavad kiiritamata piirkondades.
5. Radioaktiivse strontsiumi, tseesiumi ja plutooniumi pilv mõjutas peamiselt Ukrainat ja naaberriiki Valgevenet, samuti osa Venemaast ja Euroopast.
6. Teadlaste hinnangul oli 2015. aastal inimeste puudumise tõttu keelutsoonis seitse korda rohkem hunte kui võrreldavatel lähikaitsealadel.
7. Tšernobõli plahvatus põhjustas vähemalt 400 korda rohkem radioaktiivset sadet kui pomm, mille USA 1945. aastal Hiroshimale viskas.
8. Tšernobõli on ajaloos ainus õnnetus, mis lõppes kiirgussurmaga.
9. Reaktori vigane konstruktsioon koos inimliku veaga põhjustas katastroofi. Täna hommikul käivitasid insenerid jaama väga väikese võimsusega, kui reaktorid olid väga ebastabiilsed ega võtnud vajalikke ettevaatusabinõusid ega kooskõlastanud oma toiminguid ohutuspersonaliga korralikult. Järsku tõusis kuumus, mille tõttu mõned kütusesurvetorud lõhkesid.
10. Tšernobõli plahvatus on üks kahest tuumaenergiaõnnetusest, mis on rahvusvahelisel tuumaintsidentide skaalal klassifitseeritud 7. tasemele. Teine on Fukushima Daiichi tuumakatastroof Jaapanis 2011. aastal.
11. Kui kuumad kütuseosakesed reageerisid veega, põhjustas see auruplahvatuse, mis paiskas maha reaktori kaane ja rebis ka ülejäänud survetorud. See tõi kaasa teise plahvatuse.
12. Tšernobõli katastroofil oli ka teistsugune tagajärg: majanduslik ja poliitiline lõiv kiirendas NSV Liidu lõppu ja õhutas ülemaailmset tuumarelvavastast liikumist. Hinnanguliselt läks katastroof maksma ligikaudu 235 miljardit dollarit kahju. Tänane Valgevene on kaotanud ligikaudu viiendiku oma põllumajandusmaast. 1991. aastal, loodusõnnetustele reageerimise haripunktis, kulutas Valgevene Tšernobõli tähepurske lahendamisele 22% oma kogueelarvest.
13. Katsed maapealsete tuumarelvadega 1950. ja 1960. aastatel paiskasid keskkonda 100–1000 korda rohkem kiirgust kui Tšernobõlis.
14. ÜRO agentuurid teatasid, et kokku sureb kiirgusega kokkupuutesse umbes 4000 inimest.
15. Greenpeace'i rühmitus seab hukkunute arvu ametlikest hinnangutest tunduvalt kõrgemale – kogu maailmas on vähktõve tõttu surnud 93 000 inimest.
16. Valitsusväline organ Ukraina Tšernobõli Liit hindab praeguseks katastroofi tagajärjel hukkunute arvuks ligi 734 000 inimest.
17. Näidake mulle fantaasiaromaani Tšernobõli kohta – sellist asja pole olemas! Sest reaalsus on fantastilisem - ütles Svetlana Aleksejevitš
18. Nõukogude võimud varjasid katastroofi, kuid ei tunnistanud haiguspuhangut kohe.
19. Õnnetuse tagajärjel hukkus vahetult vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.
20. Reaktoris on veel umbes 200 tonni radioaktiivset materjali.
21. Maailm sai Tšernobõli katastroofist teada alles Rootsi kiirgusdetektori näitude põhjal.
22. Õnnetus nõrgestas Nõukogude Liidu reformierakondlasest juhi Mihhail Gorbatšovi mainet, kes oli varem käivitanud oma poliitika, mille kohaselt on nõukogude ühiskonnas suurem avatus.
23. Tollaste nõukogude teadlaste hinnangul sisaldas Tšernobõli 4 reaktor 190 tonni uraandioksiidi kütust ja lõhustumisprodukte. Arvatakse, et 13–30 protsenti sellest paiskus atmosfääri.
24. Tšernobõli insenerid sulgesid 2000. aasta detsembris viimase töötava reaktori number kolm.
25. Kolm meest, keda tuntakse "Suitsiidimeeskonnana", hoidsid ära auru plahvatamise pärast esimest Tšernobõli õnnetust. See plahvatus hävitaks kogu Tšernobõli elektrijaama ja muudaks kogu Euroopa sadadeks aastateks elamiskõlbmatuks.
26. Kuus kuud pärast plahvatust ehitati "sarkofaag". See sisaldab kahjustatud reaktorit, et kaitsta keskkonda kiirguse eest vähemalt 30 aastat.
27. Kuigi Tšernobõli avarii leidis aset Ukrainas, langes umbes 70% reostusest Valgevenele.
28. Valveteenistuses olnud ja Tšernobõli plahvatust ohjeldada aidanud tuletõrjujaid ohtudest ei teavitatud. Nad kõik surid paar päeva pärast plahvatust.
29. Eksperdid väidavad, et jaama täielikuks lõpetamiseks võib kuluda kuni 100 aastat.
30. Reaktori praht on nüüd paigutatud massiivsesse terasest kaitsekonstruktsiooni. See asutati 2016. aasta lõpus. Heite vähendamise ja seiretegevused jätkuvad ning puhastustööd jätkuvad vähemalt 2065. aastani.
31. Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroof juhtus Pripjati asulas mitu kilomeetrit tegelikust Tšernobõli linnast Ukrainas. Sel ajal oli Ukraina Nõukogude Liidu osa.
32. Tšernobõli ümbruse puud kasvavad aeglasemalt kui nende kiiritamata kolleegid. Lisaks on Tšernobõli ümbruses vähem ämblikke ja putukaid.
33. Metsloomad naasevad siia piirkonda. Seal elab üle 60 erineva imetaja liigi, sealhulgas metssiga ja põder.
34. Õnnetusele järgnenud nelja kuu jooksul suri peaaegu 30 tugevasti kokku puutunud reaktoritöötajat ja hädaabitöötajat.
35. Uurimistöö jätkudes on avaldatud esimesed teated kiirguskahjustuste pikaajaliste kahjustuste kohta ning tulemused näitavad, et kiirgus on tekitanud vähem kahju, kui esialgu kardeti. "On kalduvus omistada Tšernobõli avarii ajal kõigi vähijuhtude sagenemisele, kuid tuleb märkida, et seda suurenemist täheldati ka enne õnnetust kahjustatud piirkondades," järeldas ÜRO teaduskomitee.
36. Kunagisest elavast Pripjati linnast, kus elas palju tuumajaama töötajaid, sai üleöö kummituslinn.
37. Katastroof põhjustas ka 7000 kilpnäärmevähi juhtu lastel.
38. Esimene inimene, kes Tšernobõli õnnetuses hukkus, oli Valeri Hodemtšuk, tehase töötaja, kes jälgis veepumpasid kuni tuuma tuumani.
39. Plahvatuspaiga ümber on 30 km piirangutsoon.
40. Elektrijaamale lähim linn oli vastvalminud Pripjati linn. Kulub 3000 aastat, enne kui Pripjati tunnistatakse taas inimestele turvaliseks paigaks.
41. ÜRO aruandes jõutakse järeldusele, et valdav enamus elanikkonnast ei pea kartma Tšernobõli avariist tuleneva kiirguse tõsiste tervisemõjude ees.
42. 36 tunni jooksul pärast Tšernobõli avariid alustasid Nõukogude võimud piirkonnast evakueerimist. 1986. aastal evakueeriti 115 000 elanikku. Seejärel kolis valitsus veel 220 000 inimest.
43. Pripjati linn ehitati tuumaelektrijaama töötajate jaoks 1970. aastatel. Katastroofi mõju ümbritsevale metsale ning taimestikule ja loomastikule on jätkuvalt aktiivse uurimistöö valdkond. Vahetult pärast õnnetust sai umbes 6 ruutkilomeetri suurune ala tuntuks "Punaseks metsaks", kuna paljud puud muutusid punakaspruuniks ja surid pärast kõrge kiirgustaseme neelamist.
44. Tänapäeval meelitab Tšernobõli turiste, keda huvitab selle ajalugu ja oht. 2022. aastal töötab Venemaal endiselt 11 RBMK reaktorit.
45. Tänapäeva Ukrainas asuv Tšernobõli tuumaelektrijaam koosnes neljast 1000 MW reaktorist ja kahest täiendavast ehitusjärgus olevast reaktorist.
Ööl vastu 25.–26. aprilli 1986 alustasid Nõukogude tehnikud 4. ploki turbiini katsetamist vahetult enne rutiinset hooldusseiskamist. Katse läbiviimiseks keelasid nad põhjendamatult avarii-südamiku jahutussüsteemi ja muud kriitilised ohutusseadmed. Seejärel tehti rida töövigu, mis viisid veeauru kogunemiseni, mis põhjustas reaktori ülekuumenemise.