See keel on üks vanimaid elavaid indoeuroopa keeli Euroopas. See on õrnalt rulluvate küngaste, paljude metsade, jõgede, ojade ja järvede riik.
Korvpall on selle riigi kõige populaarsem spordiala. NBA-s on kuulsust kogunud mitmed leedulased, kellest suurim täht on Arvydas Sabonis.
Üks kuulsamaid Leedu roogasid on Cepelinai. See võlgneb oma nime ovaalsele kujule, mis meenutab Zeppelini õhulaeva.
Igal aastal St. Patricku päeval on Vilniuse jõgi värvitud erksa smaragdroheliseks. Idee sündis 1960. aastatel Chicagos, kui Iiri torumehed avastasid täiesti kahjutu viisi vee värvimiseks.
Vilnius on Leedu kultuurikeskus ning siin toimuvad regulaarselt messid, festivalid ja puhkuseüritused.
Vilniuse jõuluturg ja Kaziukusa mess on kaks näidet suurüritustest, mis meelitavad Leedu pealinna turiste üle kogu maailma.
Trakai loss on üks populaarsemaid ühepäevareise Vilniusest. Loss on oluline sissejuhatus Leedu ja keskaegse Leedu ajaloosse.
Kaks kuulsat Leedu kangelast on Steponas Darius ja Stasys Girėnas, kaks pilooti, kes üritasid lennata üle Atlandi ookeani New Yorgist Leedusse Kaunasesse. Nad alustasid seda välismaal, kuid kukkusid enne sihtkohta jõudmist alla.
Vilnius on ainus pealinn maailmas, kus saab lennata kuumaõhupalliga.
294 meetrit üle merepinna asuv Aukštojase mägi on Leedu kõrgeim punkt.
Leedus katavad metsad umbes 33% territooriumist.
Leedus on umbes 6000 järve pindalaga 950 km2, mis moodustab 1,5% Leedu territooriumist.
Leedu ranniku pikkus on ligikaudu 90 km.
Teine Leedu eriala on vigurlennud; eelkõige Jurgis Kairys. Maailmameistril on isegi temanimeline manööver: Kairys Wheel.
Leedus on säilinud ristisõjad üle elanud tamm. Stelmuze tamm on Euroopa vanim puu.
Jõuluõhtu. Viimase aasta jooksul eksinud perele või sõpradele pannakse tühjaks taldrik ning jõululaupäeva õhtusöök jäetakse üleöö, et kõik kadunud sõbrad ja pere “toita”.
Leedu Ristimägi on märkimisväärne palverännakute koht, kus usklikud palvetavad ja lisavad oma riste tuhandetele, mida teised palverändurid on jätnud. Isegi paavstid on seda muljetavaldavat religioosset vaatamisväärsust külastanud.
Vilniuse raudteejaamal on rahvusvahelised ühendused Venemaa, Poola, Valgevene, Läti ja Kaliningradiga, samuti hea siseühendus, kuid bussid võivad olla rongidest odavamad ja kiiremad.
Ainus Leedu sadam on Klaipeda, kus on parvlaevad, mis ühendavad Rootsit, Saksamaad ja Taanit.
Rolandas Paksas oli kaskadöörlendur, kellest sai Leedu president. Muuseas oli ta ka esimene Euroopa president, kes tagandati.
Riigil on isegi oma aroom, mida nimetatakse "Leedu lõhnaks", milles on tunda metsikute lillede, ingveri, vaarika, sandlipuu ja muskuse noote.
Leedus on viis rahvusparki.
1974. aastal asutatud Aukštaitija rahvuspark on Leedu vanim rahvuspark. Üle 70% selle pindalast on kaetud metsaga.
Vilnius on üks suurimaid säilinud keskaegseid vanalinnu Põhja-Euroopas. 1994. aastal kanti Vilniuse vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Koiduvärav on Vilniuse linnavärav ja üks olulisemaid usu-, ajaloo- ja kultuurimälestisi. See ehitati aastatel 1503-1522 Leedu Suurhertsogiriigi pealinna Vilniuse linna kaitsekindlustuse osana.
Kaunases on äikesejumala Perkunii kujud laiali üle linna. Siin on ka vähemalt 5 katoliku kirikut ja suurepärane katedraal, mis teeb huvitava kontrasti.
Paganluse ajalugu on Leedule üsna oluline ja peegeldab muistset kultuuri.
Leedulased tähistavad kahte iseseisvuspäeva: üht 16. veebruaril ja teist iseseisvuspäeva 11. märtsil.
Tähtsad kuupäevad
11. märtsil 1990 kuulutas Leedu end Venemaast sõltumatuks.
6. septembril 1991 võttis Nõukogude Liit nende iseseisvuse vastu, kuid viimased Vene sõdurid lahkusid riigist alles 1993. aastal.
Vilniuse ringhäälinguteenistuse Venemaa poolt ülevõtmisel hukkus 14 rahumeelselt protestinud inimest ja üle 160 sai vigastada.
Rootsi uskus Leedu iseseisvusse ja oli valmis vajadusel aitama.
Island oli esimene riik, kes tunnustas Leedu iseseisvust 11. veebruaril 1991. aastal.
Ja leedulaste jaoks on tollal üks tähtsamaid kuupäevi ajaloos 23. august 1989, mil nad lõid käed rahumeelsel meeleavaldusel lätlaste ja eestlastega.