Honduras tähendab hispaaniakeelses sõnas "sügavus".
Honduras on vabariik Kesk-Ameerikas.
Honduras on Kesk-Ameerika suuruselt teine riik.
Hondurase rahvaarv on 2022. aastal umbes 8 miljonit.
Christopher Columbus avastas Hondurase esmakordselt 1502. aastal.
Honduras on ainus riik, mis piirneb nelja Kesk-Ameerika riigiga.
Hondurase pikim jõgi on Patuca jõgi.
Hondurase kogupindala on 112 492 ruutkilomeetrit.
WHO andmetel on oodatav eluiga Hondurases 74,6 aastat.
Esimene kino Kesk-Ameerikas ehitati Hondurasesse.
97 protsenti elanikkonnast peab end katoliiklikuks.
Honduras on kõrgeima mõrvadega riik maailmas.
Olimpia on Hondurase üks populaarsemaid jalgpalliklubisid.
Hondurase ametlik keel on hispaania keel.
Hondurase pealinn on Tegucigalpa pindalaga 201,5 km2.
Jalgpall on Hondurase peamine spordiala.
Hondurase rahvuslill on Rhyncholaelia digbyana.
Honduras on keelanud alla 18-aastastel lastel abielluda.
Honduras oli esimene riik, kes keelustas suitsetamise oma kodus.
Seda peetakse vaesuselt teiseks riigiks, kuna sissetulek on selles piirkonnas madalaim.
Hondurase valimise rahvusvaheline kood on 00504.
Hondurases elab kahte liiki hirve, kellest üks on valgehirv, keda tunnustatakse ka rahvusloomadena.
Peamised ekspordiartiklid on kohv, banaanid ja puit.
Üle 50% riigist elab allpool vaesuspiiri.
Lahe saared asuvad maailma suuruselt teisel korallrahul.
Ühel hetkel toetus majandus ainult kohvi ja banaanide ekspordile.
Sellest tulenevalt on Honduras tuntud ka kui banaanivabariik. See nimi võeti kasutusele 1904. aastal.
Honduras sai iseseisvaks riigiks 1821. aastal.
Hondurase kõrgeim punkt on Cerro Las Minas 2870 m kõrgusel.
Viis tärni Hondurase lipul tähistavad viit Kesk-Ameerika riiki.
Hondurases on ainult üks looduslik järv – Yojoa.
Rahvuslill on orhidee, tuntud ka kui Rhyncholaelia Digbyana, mis asendas roosi 1969. aastal.
15. septembrit tähistatakse Hondurases iseseisvuspäevana.
Hondurase lastekaitsepäeva nimetatakse Dia del Niñoks ja seda tähistatakse igal aastal 10. septembril.