Üks pinnavormidest, Maa pinnal olev looduslik element, mida te võib-olla pole kunagi näinud, on fjord. Siit saate teada, kuidas need moodustuvad, kus nad asuvad, ning mõningaid huvitavaid fakte ja uudishimu fjordide kohta.
1. Enamik neist asub Norras, Tšiilis, Uus-Meremaal, Kanadas, Gröönimaal või USA-s Alaska osariigis. Neil kõigil on mägine maastik, kus on palju jääd.
2. Mõned teadlased usuvad, et põhjapoolseimad fjordid tekkisid viimasel jääajal enam kui 20 000 aastat tagasi.
3. Fjord on kitsas pikk veekogu, mis on väga sügav ja mille kolmest küljest on järsud kaljud. Neljas külg on väljapääs merele, mida tuntakse fjordi suudmena. Fjord peab olema pikem kui lai.
4. Turismi mõttes on Geirangerfjord üks populaarsemaid fjordisid Norras. See kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 2005. aastal.
5. 250 meetri laiune Naeroj fjord on maailma kitsaim fjord.
6. Fjordid moodustasid liustikud, mis on tohutud jäälehed. Kui liustikud liikusid läbi nende piirkondade miljoneid aastaid tagasi.
7. Norra fjordid on rikkad loomastiku ja taimestiku poolest, nagu hülgeid, pringleid, ning laia valikut kalu ja linnu.
8. Geirangerfjord asub Kesk-Norras Møre og Romsdalis. Selle pikkus on 15 kilomeetrit ja kõige laiemas kohas 1,5 kilomeetrit. Fjordis on palju koskesid, millest tuntuimad on Seven Sisters. Fjordi lõpus on Geiranger, ilus küla, kus elab vaid 250 elanikku.
9. Hardangeri fjord sobib ideaalselt lõhepüügiks.
10. Scoresby Sund Gröönimaal on maailma pikim fjord. See ulatub peaaegu 300 kilomeetrit sisemaale. Talvel Scoresby Sund külmub ja on jääga kaetud.
11. Hjørundi fjord on üks maailma ilusamaid fjordi, mille mõlemal küljel on mõõgakujulised tipud.
12. Golfi hoovus, mis kulgeb läbi Atlandi ookeani, toidab Norras fjordide suudmeid. Soe veevool hoiab mõnusa kliima.
13. Reis ümber Fjaerlandsi fjordi praamiga annab teile ühe parima vaate liustikumägedele.
14. Geirangeri külast sai Norra režissööri Roar Uthaugi lavastatud katastroofifilm "The Wave" (Bølgen). Filmi keskmes on Åkerneseti kokkuvarisemine – lõhe, mis voolab fjordi, tekitades tohutu tsunami.
15. 2000. aastal leiti fjordide jalamil korallriffe. See tugevdas nende profiili peamise ökosüsteemina. Korallriff on koduks planktonile, korallidele, anemoonidele, kaladele, mitmetele hailiikidele ja paljudele teistele.