Þingvellir (Thingvellir) lähedalt 900 aastat oli Islandi poliitiline keskus. Alustades sellest 930 siin kogunes parlament (Alþing)mis otsustas elanike saatuse üle.
Piirkonna nimi on tuletatud kahe sõna kombinatsioonist: þing (Poola parlament) ja vellir (Poola tavaline). Kohtumise kohaks valiti sügav kuristik Almannagjámis tekkis kahe tektoonilise plaadi ristumiskohas.
IN 1930. aasta, loodi esimese rahvakogu aastatuhande puhul Þingvelliri rahvuspark (ISl. Þjóðgarðurinn á Þingvöllum). IN 2004. aasta UNESCO tunnustas oma väärtusi, kandes selle lehele kultuuripärandi nimekirja.
Vahetu läheduse tõttu Reykjavik (umbes 40 km) Þingvellir on üks Islandi külastatavamaid vaatamisväärsusi. Park on osa populaarsest turismimarsruudist, mida nimetatakse Kuldseks ringiks.
Alþing (Althing): Islandi parlamendi ajalooline kogunemispaik
Esimesed põhjamaised asukad saarel olid pagulased ja renegaadid. Algus oli koos 871 Norra viiking Ingolf Arnarsonkes pärast mõrvasüüdistust pidi lahkuma oma sünnimaalt ja asuma koos teiste asunikega uut kodu otsima. Talle järgnesid teised, kes okupeerisid varem asustamata riigi neitsiterritooriumid.
Kuninga puudumine sundis elanikke kehtestama teistsuguse võimuvormi – seda enam, et iga kogukond oli täielikult autonoomne ja tal oli oma. juht (isl. goði). Otsustati kutsuda kokku iga-aastane parlament Alþing (kõik)mis pidi suve jooksul kogunema saare edelaosas asuvale tasandikule. Esimene Alþing toimus aastal 930mida see teeb üks vanimaid siiani eksisteerivaid parlamente maailmas.
Parlamendikogudel otsustati demokraatlikult uued seadused, arutati saare tuleviku üle ja langetati kohtuotsused. Üks tähtsamaid otsuseid tehti aastal 1000 aastatkui hääletati paganlike jumalate hülgamise ja ristiusku vastuvõtmise poolt. Esialgu kestsid arutelud paar päeva, kuid aja jooksul läksid pikendada kolme nädalani. Arutelu juhatas esimees, kes valiti kolmeks aastaks.
Þingvellir toimis kogunemispaigana kuni lõpuni 18. sajand. Parlamendil oli nende aastate suurim sõltumatus 930-1262. Pärast 1262kui saar Norra kuningale alistus, tuli Norra seadusi kohandada.
Þingvelliri park on olnud tunnistajaks ka saare lähiajaloo ühele olulisemale sündmusele - 17. juunil 1944. aastal Seal kuulutati välja Islandi iseseisvus.
Mandrite piiril
Þingvelliri rahvuspargis pole mitte ainult kultuuri- ja ajalooväärtusi, vaid ka geoloogilisi ja loodusväärtusi. See loodi kahe tektoonilise plaadi ristumiskohas: Euraasia ja Põhja-Ameerika. Kogu maastikku pikeerivad lõhed ja lohud, millest osa on täidetud kristallselge veega.
Suurim lõhe on viga Almannagjámis tähistab Põhja-Ameerika laama idapiiri. Selle kogupikkus on u 7,7 km, maksimaalse laiusega 64 m ja kõrgus 40 m. Sellest voolab läbi jõgi Öxará.
Þingvellir asub tektoonilise järve põhjaküljel Þingvallavatn (Thingvallavatn), Mis on saare suurim looduslik veekogu.
Þingvellir: vaatamisväärsused, juurdepääs, parklad
Þingvellir on Islandi kolmest rahvuspargist väikseim ja seda on lihtne jalgsi uudistada. Maksimaalne vahemaa kahe ekstreemse atraktsiooni vahel on ca 2 km. Tasub planeerida alates 1 kuni 2 tundi.
Tähelepanu! Kui tuled talvel, siis talvesaapad (eelistatavalt täiendavate naeludega) on kohustuslikud. Kohapeal võib päris libe olla ning meid ootavad ülesmäge ja trepid. Oma talvisel külaskäigul nägime vähemalt paari inimest maapinnale maandumas.
Talvel, kui ilmastikutingimused on soodsad, Þingvelliri park on hea koht virmaliste vaatlemiseks.
Pargi piires on mitu parklat. Teoreetiliselt on võimalik sõita iga atraktsiooni lähedal, kuid meie arvates on parim lahendus (kui pole kiiret) parkida ühte valitud kohta ja tutvuda pargiga jalgsi.
Sissepääs parki on tasuta. Parkimine on selle eest tasuline. Sõiduauto päevatasu on 750 ISK (umbes 22 zlotti). (2022. aasta detsembri seisuga) Tasuda saab automaatides või külastuskeskuses Hakiði külastuskeskus.
Hakiði külastuskeskuses on koostatud interaktiivne näitus Islandi süda. Pileti maksumus on 1000 ISK täiskasvanu jaoks. Lapsed ja noorukid kuni 18-aastased sissepääs tasuta. (detsember 2022 seisuga) Täpseid lahtiolekuaegu saab vaadata siit.
Kui tulete otse Reykjavikist, on kõige parem jälgida tee numbrit 36 ja sõita kuni parkla P1 (koordinaadid: 64.255784306, -21.130331312), kus asub külastuskeskus Hakiði külastuskeskus. Talvel on marsruut lumest puhastatud, kuid enne teele asumist tasub siiski sellel lehel teeoludega tutvuda. Parkla P1 asub kuru tipus ja sealt viib alla tee.
Kui sõidame Gullfossi kose lähedusest, on kõige mugavam viis maanteele jõuda number 36 ja kasutada ka P1 parklat. Alternatiiv on teele asuda number 361 ja ühe pargi idapoolse parkla kasutamine. Parklate kaardi leiate pargi ametlikult veebisaidilt.
Þingvellir: rahvuspargi vaatamisväärsused ja monumendid
Vaatepunkt Hakiði külastuskeskuses
Parkla P1 ja Hakiði külastuskeskus asuvad kuru tipus. Vahetult nende kõrvale on loodud vaateplatvorm, kust avaneb vapustav vaade sügavusele Almannagjá kuru ja edasi Þingvallavatn järv.
Kurist alla kõndides ootab meid ees veel üks vaatepunkt.
Almannagjá kuru: Islandi parlamendi ajalooline kogunemiskoht
Rahvuspargi südameks on pikk ja sügav kuru Almannagjámis toimis kohaliku parlamendi kogunemispaigana.
Igal aastal käisid siin iga kogukonna juhid ja tavaelanikud, kelle jaoks oli suurepärane võimalus kohtuda ammunägematute sugulastega. Tõenäoliselt võib see sündmus meelitada kuni mitu tuhat islandlast. Parlament kutsuti kokku suvel, et ilmastikuolud ei takistaks saarel kaugemal elavaid elanikke.
Kohtumise tähtsaim koht oli Rock of Rights (isl. Lögberg). Selle tippkohtumisel istus parlamendi esimees, kes tutvustas kuulajatele uusi uudiseid ja seadusi ning iga osaleja sai temaga arutellu astuda.
Esimehe üks olulisemaid ülesandeid oli kogu Islandi seaduste päheõppimine. Kehtis isegi reegel, et ta pidi igal aastal kolmandiku materjalist ette lugema, nii et kõigi seaduste esitamiseks kulus tal terve kolmeaastane ametiaeg.
Islandi lipp lehvib nüüd Õiguste kalju tõenäolises kohas.
Drekkingarhylur ja muud hukkamiskohad
Parlamendikogude koha lähedalt leiame süvaveehoidla nimega Drekkingarhylur (pool. uppunud bassein)mis meenutab teile saare ajaloo mustemaid aegu.
Vaid paar sajandit tagasi Naised, keda süüdistati abielurikkumises, lapsetapus või amoraalsuses, uputati sinna. Nende surm ei olnud humanitaarabi – nad pandi kotti, visati vette ja ootasid rahulikult, millal nad liikumise lõpetavad.
Edasi põhja poole jääval marsruudil oli ka teisi vangide tapmiseks mõeldud kohti. Natuke edasi leiame koha nimega Höggstokkseyrikus meestel pea maha raiuti. Kanjonis Brennugjá (leegiv kanjon poola keeles) süüdati kuhjad väidetavate nõidade ja nõidade jaoks. Lamades Stekkjagjá kanjon rock kutsus Gálgaklettur see oli omakorda ette nähtud neile, kes olid süüdi mõistetud varguses, kes poodi üles.
Infotahvlid tuletavad meelde nende kohtade asukohta.
Kõik karistused ei lõppenud surmaga – nn "Hukkamistee" juurde kuulus ka koht vitsutamiseks.
Siinkohal tasub rõhutada, et kõige julmemate repressioonide periood on nüüdisajal juba langenud. Esimesed asukad karistasid oma kaaslasi ajutise või püsiva eksiiliga. Esimene kriminaalkoodeks kutsus Jónsbók alles sisse toodud 1280. Kuigi see võimaldas karmimaid karistusi, nagu piinamine või surm, kohaldati neid ainult kõige suuremate kuritegude puhul.
Kõik muutus 1564 tänu uuele koodile nimega Stóridómurmis võeti kasutusele Taani kuninga algatusel. Selle eesmärk oli ühiskonda moraalselt parandada. See kehtestas julmad karistused isegi väiksemate moraalirikkumiste, näiteks segaabielu eest.
Kindlalt on teada, et in 1602-1750 vähemalt tehtud 72 hukkamist. Sel ajal see uputati 18 naist, pea maha raiutud 30 meest, 9 inimest põletati tuleriidal ja a 15 süüdistatavat varguse kohta poodi üles.
Öxarárfossi juga
Kosed on Islandi maastiku lahutamatu osa. Üks nendest, Öxarárfoss, leiame ka Þingvelliri pargist. Ta on üle kõrge 20 meetrit, ja enamasti külmub talvel, näib fenomenaalne.
Verine värav filmist Game of Thrones
Troonide mängu fännid võivad pärast Öxarárfossi kose nägemist liikuda paarsada meetrit põhja poole – sarjas mänginud kuru poole. Verine värav, st võimatu sisenemispunkt Arryni oru territooriumile.
See asukoht ilmus neljanda hooaja saatuslikus stseenis, kui Sandor Clegane (hagijas) koos Arya Stark nad jõudsid sinna pärast pikka teekonda, et teada saada, et noore Starkówna tädi on surnud.
Þingvallakirkja kirik
Pargi ääretult võluv monument on väike puukirik koos 1859. See ei ole esimene tempel, mis sellesse kohta püstitati – esimene kabel ehitati alguses XI sajand, varsti pärast seda, kui kristluse elanikud aktsepteeriti.
Kirik on tavaliselt suletud, kuid koos sellega tehakse ekskursioone. Praeguseid lahtiolekuaegu saad vaadata siit.
Templit ümbritseb väike kalmistu.
Islandi peaministri suveresidents
Þingvallakirkja kiriku kõrval asub Islandi peaministri tagasihoidlik suveresidents. Kompleks koosneb viiest omavahel ühendatud hoonest.
Silfra Fissures ja Davíðsgjá: kristallselge vee sukeldumine
Rahvuspargi ainulaadseks vaatamisväärsuseks on võimalus sukelduda ühte kahest vulkaanipurske käigus tekkinud lõhest. Neid eristab äärmiselt kristalne ja selge vesi - keskmine nähtavus on umbes 100 meetrit.
Pragudest kuulsam on Silfra, mis tekkis täpselt kahe tektoonilise plaadi ristumiskohas. Huvitav on see, et vesi selles praos ei külmu kunagi ja selle temperatuur on aastaringselt sarnane (2-4 °C).
Tähelepanu! Kui tahame sukelduda, peame kasutama ühe sertifitseeritud ettevõtte teenuseid. Omal käel sukelduda pole võimalik.
Teine võimalus on snorgeldamine.
