Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!

Charlottenburgi palee (saksa: Schloss Charlottenburg) on barokne palee Berliini lääneosas, mis ehitati Brandenburgi kuurvürstrite suveresidentsiks aasta lõpus. XVII sajand, ja järgmise kahe sajandi jooksul sai sellest Preisimaa valitsejate üks tähtsamaid asukohti.

Kuigi valitseja peamine asukoht Brandenburg suguvõsa Hohenzollerns tänapäeva Saksamaa pealinna (saksa: Berliner Schloss) kesklinnas asus enam mitte eksisteeriv loss, Charlottenburgi palee ei jäänud sellele palju alla. Kõndides läbi suurepäraste barokk-, rokokoo- ja isegi klassitsistlike kambrite liigume hõlpsalt mõtted ammu möödunud aegadesse.

Suveresidentsist esinduslikuks kuningapaleeks

Charlottenburgi palee päritolu jõuab lõpuni XVII sajandkui Brandenburgi kuurvürst Frederick I aastal oma pruudile annetatud 1684 Hannoveri Sophia Charlotte'ile kinnistu ja küla Lietze. Sel ajal oli Berliin suhteliselt väike linn ja piirkond oli selle väravatest kaugel. Saadud territooriumile plaanisid valijad püstitada suveresidentsi, kus ta saaks üksi (õukondlaste ja võib-olla ka kutsutud külaliste seltsis) naudinguid nautida.

Zofia Charlotta, noorem õde Suurbritannia kuningas George I, oli kuulus oma armastuse poolest kunsti ja arhitektuuri vastu ning uus elukoht pidi peegeldama tema kunstilist hinge. Arhitekt vastutas palee barokse disaini eest Johann Arnold Nering, ja barokkaedade ettevalmistamiseks prantsuse disainer Siméon Godeau. Ehitustööd lõppesid aastal 1699ja uus palee sai nime Lietzenburg. Sel ajal loodi üks kahekorruseline kupliga tiib.

IN 1701 Frederick ma jäin Kuningas Preisimaal ja tema uus positsioon nõudis esinduslikumat häärberit. Nii otsustati Lietzenburgi palee otstarvet muuta. Seejärel andis valitseja arhitektile ülesandeks palee täielikult ümber ehitada Eosander von Göthe, ja enne töö alustamist ja inspiratsiooni otsimist käis ta Versailles's ja teistes Itaalia ja Prantsusmaa paleedes. Lõppkokkuvõttes moderniseeriti enamik ruume ja lisati kaks sisehoovi sulgevat tiiba, tänu millele sai Frederick ilma kompleksideta võõrustada teisi Euroopa kuningaid.

aastal suri Zofia Charlotta enneaegselt 1705, kõigest 36 aastat vana. Meeleheitel kuningas, soovides austada tema mälestust, muutis palee nime Lietzenburgist Charlottenburgiks, mis vabas tõlkes tähendab Charlotte'i loss. Hilisem linn, mis aastal 1920. aasta liideti Berliini halduspiiridega.

Barokist rokokooni – Frederick Suure laienemine

Ruumid kompleksi keskosas, tänapäeval tuntud kui Vana palee, mida iseloomustab barokkstiil. Idapoolses on näha rokokoo kaunistusi Uus tiib (saksa Neuer Flügel)mis lisati kohe pärast troonile tõusmist Friedrich II (Suur).

Tänapäeval seostatakse Frederick Suurt karmi, halastamatu valitsejana. Tema elu alguses ei viidanud aga miski sellele. Frederick I, helistasin mõnikord Kuningas sõdur, väänas ta sageli käsi oma esmasündinu kohal, kes sõjapidamise õppimise asemel eelistas istuda ninapidi raamatutes ja imetleda kunsti. Kunagi ammu, Fryderyk olin nii raevukas tema poja huvide peale, et ta põletas karistuseks kõik tulevase troonipärija raamatud.

Kunstist (eriti prantsuse keelest) lummatud Frederick Suur mitte ainult ei ületanud oma isa saavutusi ja sai esimeseks Preisimaa kuningaks, vaid sai kuulsaks ka kunstide patroonina ja julgete rokokoo kaunistuste suure pooldajana. Frederick Suure valitsusajal ehitatud või ümberehitatud paleedes nähtud stiili nimetatakse mõnikord Friarian rokokoo.

Selle stiili suurimaid näiteid võib leida Potsdami linnast Sanssouci palee ja Charlottenburgi palee uue tiiva banketisaalides.

Sõja hävitamine

II maailmasõja lõpu õhurünnakute ajal palee ja selle kõrval asuv palee Uus paviljon on palju kannatanud. Pärast sõda rekonstrueeriti kompleksi mitu aastakümmet, lõpuks taastati see algupärasele seisukorrale ning avati seejärel avalikkusele.

Siin-seal napib aga kaunistusi või laemaalinguid (sh ka uue tiiva valge saali pöördumatult kahjustatud laemaalingud), millest meenutavad vaid ruumide nimed ning mõnes ruumis ornament ja kaunistused ei peegelda originaali. Osa mööblist toodi teistest Brandenburgi paleedest, sealhulgas nüüdseks surnud Berliini lossist.

Charlottenburgi palee ja aedade külastamine (2022. aasta novembri seisuga)

Enne Charlottenburgi paleesse minekut tasub mõista, et kogu kompleks koosneb 5 objekti, mida saab külastada. Kõige olulisemad vaatamisväärsused on vana palee ja Charlottenburgi palee uus tiib (Külastame mõlemat osa iseseisvalt) ja palee kutsus Uus paviljon.

Lisaks neile on külastamiseks veel kaks aedades asuvat hoonet. Need on Belvedere (endine teemaja, täna portselanimuuseum) ja Hohenzollerni perekonna mausoleum.

Külastame kõiki objekte iseseisvalt ja ilma giidita. Sissepääs palee aedadesse on tasuta. Kõik muud vaatamisväärsused on piletiga.

Kui soovite rahus kõiki objekte külastada ja rahulikult aias jalutada, peaksite külastama ajakava vähemalt viis tundi. Kompleks on tõesti suur ja mõlemas palee osas on mitukümmend korterit ja tuba, mida vaadata. Meie arvates on kõige parem tulla päeva esimeses pooles, tänu millele minimeerime päris lõpus kiirustamise riski. Seda enam palees seal on tasuta poolakeelne audiogiid ja rakendus on väga sõbralik.

Ja külastuse järjekord? Ise käisime esmalt uues tiivas, siis aia hoonetes ja lõpuks Vanas palees. Teoreetiliselt on tõhusam külastada Vana lossi ja uut tiiba üksteise järel, kuid tänu pikemale pausile aias ringi jalutamiseks võib kümnete korterite vahelt läbi käia vähem tüdimust.

Charlottenburgi palee

Charlottenburgi palees on avalikkusele avatud kaks hooneosa - Vana palee, ehk kompleksi vanim, keskosa ja idatiib (New Wing), mis ehitati Friedrich Suure valitsusajal. Mõlemad osad on eraldi piletiga ja külastatavad iseseisvalt.

Paleehoovi läbides tasub tähelepanu pöörata monumentaalsele, barokkstiilis pronksist hobuseskulptuurile, mis kujutab Brandenburgi kuurvürsti Frederick William (1620-1688).

Vana palee (saksa Altes Schloss)

Kompleksi vanim, keskne osa on barokk Vana palee, mida iseloomustab kõrge kupliga torn ja kolmest küljest suletud siseõu. Vaadates kupli tippu, märkame kuldset õnnejumalanna kuju.

Algselt pidi Vana palee olema valijate Zofia Charlotte'i suvine põgenemispaik, kuid pärast Frederick I kroonimist ehitati see ümber tüüpiliseks kuninglikuks residentsiks – publiku ja esinduslike ruumidega.

Enamik ruume ehitati pärast sõjakahjustusi uuesti üles, kuigi mõned neist on säilinud esialgsel kujul. Paleeruumides ringi liikudes rõõmustavad teid laemaalingud, damastiga vooderdatud seinad või eritellimusel valmistatud mööbel ja kellad. Osa mööblist päästeti nüüdseks surnud Berliini lossist, mida praegu ümber ehitatakse ja mis hakkab täitma muuseumina.

Vanapaleed külastades käime läbi üle 20 toa ja korteri. Nende hulgas näeme muu hulgas:

  • täis hiilgust Portselaniga töötubamis kaunistab 2700 portselannõu ja muud eset (kohapeal tasub üles otsida ja lae ja seina ühenduskohas ruumilised elemendid kinni püüda).
  • rikkalikult kaunistatud kabel, mis on fenomen, sest evangeelseid kirikuid seostatakse pigem lihtsusega kui barokse hiilgusega,
  • Esivanemate saal aastal maalitud rippuvate Preisi valitsejate portreedega XVIII ja XIX sajandil (meie külastuse ajal ei olnud võimalik tuppa siseneda ja nägime ainult läbi ukse),
  • kuninganna publikusaal, millest leiame kaks poola aktsenti – ühel maalil on Fryderyki kõrval Poola kuningas Stanisław Leszczyńskija teine näitab kolme kuninga kohtumist: Augustus II Tugev, Frederick I Preisist ja Frederick IV Oldenburg Taanist (see pilt ripub kamina kohal),
  • Brüsselis valmistatud seinavaibad, mis kujutavad stseene roomlaste ja kreeklaste elust, mis kaunistavad kuninga monumentaalset publikusaali.

Ekskursiooni viimane etapp on sissepääs esimesele korrusele, kus saame rohkem teada Hohenzollernite dünastia kohta.

Vana palee külastamist on hea planeerida kuni 90 minutit. Audiogiid ise (tasuta, poola keeles) kestab umbes tund aega, kuid mõnes ruumis (nt portselanituba või kabel) saame kulutada rohkem aega, kui salvestus eeldab.

Uus tiib (saksa Neuer Flügel)

Frederick Suur astus troonile St. 1740 ja tellis selle peaaegu kohe Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff olemasolevale Charlottenburgi paleele uue tiiva lisamine. Uus valitseja ei säästnud raha, sest see pidi ju olema tema esimene ametlik elukoht.

Nagu Vana palee puhul, on siingi ruumid külluslikult uhked, kuid neid iseloomustab rokokoo stiil. Mis väärib mainimist, valitseja tellis kütte paigaldamise, tänu millele sai paleed kasutada ka talvel.

Kaht rikkalikult kaunistatud peosaali peetakse selle paleeosa suurimaks aardeks.

Toimib söögitoana Valge saal see torkab kohe silma ornamentide rohkusega, kuigi kahjuks erineb selle välimus sõjaeelsest - ennekõike on puudu stseeni kujutav laemaal Peleuse ja Tethyse pulmad. Originaalfoto toast 1910. aasta näeme ühel tahvlil.

Teine banketisaal, kaua kl 42-meetrine kullagalerii, peetakse üheks kaunimaks rokokoo näiteks Euroopas. Keerduvad kaunistused kaunistavad nii seinu kui ka lage.

Kuninglike paleede austajaid ei pea pettuma Frederick Suure ja tema naise erakorterid, mis on täidetud mööbli, kellade ja kunstiteostega ning mõnel neist on damastseinad.

Tubades ringi jalutades on näha valitseja kiindumust kunsti, eriti prantsuse keele vastu – maalide seas näeme muuhulgas need pintslid Antione Watteau (kaasa arvatud tema teine versioon maalist Louvre'is, pealkirjaga Väljasõit Cytherasse, tuba Gris-de-Lin).

Veel üks mainimist väärt tuba on raamatukogu. Erinevalt paljudest valitsejatest Frederick Suur ta oli tõeline humanist ja raamatukogul oli tema jaoks praktiline rollja mitte ainult esinduslik. Igas tema palees oli lugemissaal ja veelgi enam, igas neist hoidis valitseja oma lemmikraamatute koopiaid, et ta saaks iga hetk nende juurde tagasi pöörduda.

Frederick Suur ei olnud aga Charlottenburgis nii sage külaline. Pärast Sanssouci palee ehitamist eelistas valitseja suvekuud veeta just seal.

Osa kortereid eristab klassitsistlik interjöör. Pärast pagulusest naasmist v 1809 kuninganna elas palees Luiza Preisimaalt, naine Frederick William III. Tema korterite kujundamise eest vastutas ta ise Karl Friedrich Schinkel, millest me hiljem artiklis pikemalt kirjutasime.

Ringreisi viimases etapis läheme Vana palee piires asuvasse barokkruumi, mis üksikutena jäi liitlaste õhurünnakutest terveks.

Uue tiiva külastamiseks peame seda tegema 65-70 minutit. Audiogiid (tasuta, poola keeles) võtab aega umbes 55 minutit.

Uus paviljon (saksa Neuer Pavillon).

Seisab otse peapalee kõrval Uus paviljon Esmapilgul see oma suurusega muljet ei avalda, kuigi Itaalia arhitektuuri austajaid võlub kindlasti selle villastiil.

Selle omanäolise hoone tellis kuningas Frederick William III aastatel 1824-1825. Palee pidi teenima valitsejat puhkepaigana ja põgenemispaigana õukonnaelu raskuste eest. Hoone korpuse ja interjööri kujundamise eest vastutas üks kuulsamaid Berliini arhitekte, Karl Friedrich Schinkelkes tutvustas Preisimaale klassitsistlikku arhitektuuri. Berliini kesklinnas ringi jalutades satume mitmele tema autorlusest pärit hoonele. Kõige kuulsamad neist on: Uus valvemaja kõrval Unter den Linden, Vana muuseum (saksa Altes Museum) peal Muuseumisaar ja kirik Friedrichswerdersche.

Hoone sai pommitamise ajal palju kannatada 1943. aastakuid plaanide ja fotode põhjal õnnestus taastada kuulsa arhitekti projekteeritud interjöörid. Praegu toimib hoone kunstigalerii ja muuseumina.

Kuigi sees Charlottenburgi paleega võrreldavat hiilgust ei koge, tasub külastus planeerida nii, et jääks aega ka sisse vaadata, kus neli tuba on pühendatud Schinkeli elule ja loomingule. Palee on ka omamoodi kunstigalerii – paljudes ruumides on eksponeeritud saksa töid 19. sajand romantismi meistrid.

Ühes ruumis näeme pintslimaale Caspar David Friedrich. See on huvitav, sest just Friedrich pidi sundima Schinkeli arhitektuurile pühenduma, seda teadmatagi! Schinkel nägi ühel näitusel maali Rändur udumere kohalja jõudis siis järeldusele, et ta ei saavuta kunagi maalikunstis Friedrichi sarnast taset ning selle tulemusena pühendus täielikult arhitektuurile.

Uues paviljonis (tuntud ka kui Schinkeli paviljon) näeme ka:

  • Schinkeli projekteeritud ümberehitatud korterid esimesel korrusel,
  • Pompeiuse stiilis seinamaalingud kaunistavad vestibüüli,
  • Schinkeli maalide ja igapäevaste esemete (sh toolid, mööbel) kollektsioon,
  • piltide kogu Eduard Gaertner, sealhulgas kolmeosaline maal, mis kujutab Kremli panoraami ning Pariisi ja Berliini maastikke,
  • romantilised pintslimaalid Carl Blechen,
  • maalirühm, mis kujutab endist Berliini – sealhulgas Unter den Lindeni tänav,
  • ajaloole viitavad pildid Teutooni ordust - üks neist näitab poolakate rünnakut Malborki lossile ja teine - Toruńi vundamenti,
  • Christian Daniel Rauchi skulptuurid.

Kokku on külastamiseks vähem kui 20 tuba. Kahjuks oli 2022. aasta oktoobris kohapeal saadaval ainult ingliskeelne audiogiid. Hea on planeerida vähemalt villa külastus 40 minutit.

Charlottennburgi aed (saksa: Schlossgarten Charlottenburg)

Üle pikkuse venitamine üle 800 meetrit Charlottenburgi aed on roheline oaas Berliini lääneosas. Käänulised jalutusrajad, järv, skulptuurid, pingid ja vabalt jalutavad pardid või oravad – kõik see tähendab, et berliinlasi ja turiste tuleb siia massiliselt (eriti soojal päeval).

Projekti jaoks Alates 17. sajandist Barokkse aia eest vastutas Zofia Charlotte'i kutsutud prantsuse arhitekt Siméon Godeau, õukonnaaiaarhitekti õpilane Louis XIV. Frederick Suure valitsusajal säilitas aed oma vormi, kuid hilisemad valitsejad otsustasid inglise aia vähem formaalse stiili kasuks, mis on säilinud tänapäevani.

Sissepääs aeda on tasuta ja väravad on avatud aastaringselt. Pargis on kaks piletiga objekti, mida saame külastada pärast pileti ostmist palee piletikassades.

Tähelepanu! Mõlemad monumendid on avatud ainult suvehooajal.

Hohenzollerni perekonna mausoleum (saksa: Mausoleum im Schlossgarten)

Pärast mu armastatud naise enneaegset surma Preisimaa Louise sisse 1810 Kuningas Frederick William III tellis lossi aeda uhke mausoleumi ehitamise, kuhu saaks matta oma armastatu. Oma viimase eluaasta veetis Luisa Charlottenburgi lossis ja jättis mõnes korteris selja taha klassitsistliku interjööri.

Mausoleumi projekt usaldati Wrocławis sündinud inimesele Heinrich Gentz, ja viimane püstitas eelmainitud Karol Friedrich Schinkeli toel klassitsistliku liivakiviehitise dooria templi kujul.

Hoone keskpunktiks oli Carrara marmorist valmistatud realistlik kuninganna haud ja tema büst on tahutud. Christian Daniel Rauch. Aastate pärast 1826-1829 otsustati luua marmorist uus tempel (täpne koopia) ja algne mausoleum viidi lähedalasuvasse Potsdami Pavia saarkus see seisab tänaseni.

Pärast Frederick William III surma mausoleumi laiendati ja sellele lisati teine apsiidikujuline ruum, kuhu asetati kuninga hauakivi ja kuhu teisaldati kuninganna Louise'i haud. Rauch vastutas taas Frederick William III haua ehitamise eest.

Järgmine laienemine toimus aastatel 1888-1894. Pärast esimese Saksa keisri surma William I. otsustati ta matta oma vanemate kõrvale perekonna mausoleumi. Kaks aastat pärast keisri surma suri tema naine, Kuninganna Augustamillel on ka muljetavaldav hauakivi.

Lisaks eelkirjeldatud neljale maus mausoleumi ka teisi dünastia liikmeid, kuid ilma esinduslike hauakivideta. Osa neist on maetud krüpti, mis aga pole lubatud. (2022. aasta oktoobri seisuga)

Mausoleumi jõuame 10 minutiga.

Belweder (saksa: Belvedere im Schlossgarten) - portselanimuuseum endises teemajas

Teine palee aedadesse püstitatud hoonetest on kolmekorruseline sinine palee (nimega Belvedere), mis ehitati aastal. 1788. See oli nö teemaja, puhkepaik kuningannale ja tema külalistele / häärberid.

Praegu asub palees portselanimuuseum. Kolmel korrusel on eksponeeritud portselanikogu. Suurema osa eksponaatidest moodustavad vaasid, taldrikud ja tassid. Eriti tähelepanuväärne on suurim olemasolev portselanikollektsioon, mis on toodetud ühes Berliini tehases KPM (Königlichen Porzellan-Manufaktur).

aastal asutati KPM tehas 1763. Selle algatajaks oli kuningas Frederick Suur, keda tänapäeva nomenklatuuri kasutades võiks nimetada globaliseerumise vastaseks. Fryderyk püüdis saada sõltumatuks impordist – eriti kõige kallimatest toodetest. Sellest ka otsus toota portselani otse Preisimaal, tänu millele ei olnud vaja importida tooteid Meissenist, Münchenist ega Euroopast.

Lisaks Berliinis toodetud portselanile näeme kohapeal ka teiste Saksamaa tehaste tooteid.

Veedame seal alates 20 kuni 45 minutit.

Piletihinnad ja piletitüübid (seisuga november 2022)

Sissepääs aedadesse on ette nähtud tasuta. Paleekorterite ja aedades asuvate hoonete külastamiseks on vaja pileteid.

Müügil on üksikpiletid kõikidele vaatamisväärsustele ja kombineeritud pilet charlottenburg +, mis võimaldab ühe päeva jooksul siseneda kõikidesse ruumidesse.

Üksikpiletite hinnad:

  • Vana palee - 12 € (8 € alandatud),
  • Uus tiib - 10€ (7€),
  • Belwederi palee - 4€ (3€),
  • Mausoleum - 3€ (2€),
  • Uus paviljon - 4€ (3€).

Üksikpiletid on mõttekad, kui soovite külastada ainult ühte palee osa (vana palee või uus tiib) ja ühte teistest hoonetest.

Charlottenburg + piletikulud 17 € (13 € alandatud) ja me saame selle osta piletikassast või väikese lisatasu eest (+ € 2) ametlikult veebisaidilt. Ostes pileteid internetist, väldime vajadust piletikassas järjekorras seista ja saame koheselt alustada vaatamisväärsustega tutvumist, millest võib turismi kõrghooajal kasu olla.

Saadaval on ka perepilet charlottenburg + perepilet hinnas 25€mis võimaldab sissepääsu kahele täiskasvanule ja kuni neljale alla 18-aastasele lapsele.

Tähelepanu! Kui tahame sees pildistada, peame ostma eriloa hinna sees 3€ (kõikide objektide jaoks). Vastasel juhul teevad töötajad meile pärast kaamera eemaldamist noomituse.

Lahtiolekuajad (seisuga november 2022)

Kõik paleekompleksi kuuluvad objektid esmaspäeviti on nad suletud.

Teistel päevadel on lahtiolekuajad olenevalt hooajast erinevad.

Vana palee ja Nowe Skrzydło on avatud suvehooajal (01/04-31/10) 10:00-17:30 ja muudel kuudel 10:00-16:30.

Uus paviljon on suvehooajal avatud 10.00-17.30, novembris ja detsembris 10.00-16.00 ning jaanuarist märtsi lõpuni 12.00-16.00.

Belwederi palee (portselanikollektsioon) ja mausoleum on avatud suvehooajal kella 10.00-17.00. Mõlemad hooned on talvehooajal (01/11-31/03) suletud.

Viimane sissepääs on võimalik kuni 30 minutit enne ametlikku sulgemisaega, aga viimasel hetkel sisenedes tuleb arvestada sellega, et meil võib olla kiire ja osa kortereid võib juba suletud olla.

Praegused lahtiolekuajad leiate ametlikult veebisaidilt.

Täname organisatsiooni SPSG piletite pakkumise ja pildistamiseks nõusoleku andmise eest.

Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!

Kategooria:

Euroopa