Ukraina lähedus ja mitte liiga kõrged hinnad tähendavad, et üha enam turiste Poolast otsustab minna Lvivi või isegi Odessasse. Ja kuigi kaklused riigi idapiiril turismile ei soosi, ilmub Ukraina liinidele aasta-aastalt aina rohkem meie kaasmaalasi.
Ukraina tähtsamad linnad
Praegu on Ukrainas umbes 41 miljonit elanikku. Paljud neist elavad enam kui 400 kohalikus linnas. Seal asuvad kõige olulisemad tööstusrajatised – ülejäänud riik on selgelt põllumajandusliku iseloomuga. Turism ei toonud kunagi märkimisväärseid eelarvetulusid, olukorra muutis veelgi hullemaks sõja puhkemine separatistidega (riigi lõunaosas pole Vene turiste ja julgeolekuprobleemide tõttu vähenes huvi läänes).
Ukraina pealinn on Kiiev (asustatud 2,8 miljonit inimest), mis on tuntud oma ajalooliste kirikute, arvukate muuseumide (nt kuulus II maailmasõja Ukraina ajaloo muuseum) ja rekonstrueeritud Kuldvärava poolest.
Teised riigi suuremad linnad on:
- Harkov - Riigi üks suuremaid tööstuskeskusi, mille puhkepaikadeks on muuhulgas kohalikud kalmistud "Katõni veresauna" Poola ohvrid.
- Lviv – linn, mis on kuulus oma hästisäilinud vanalinna, paljude "Poola jälgede" ja ööelu poolest.
- Donetsk - Veel üks tööstuskeskus, mida sõja ajal separatistlikud jõud tulistasid.
- Odessa – 18. sajandil peaaegu nullist ehitatud linn, mis on täis historiseerivat ja juugendlikku arhitektuuri. Tuntud ka oma arvukate randade poolest.
- Poltava - oluline kultuurikeskus, arvukad muuseumid ja mälestusmärgid (sealhulgas need, mis mälestavad kuulsat lahingut rootslastega) ning säilinud maa-alune süsteem.
Eelajalugu
Kaasaegse Ukraina riigi territooriumil elasid sajandeid tagasi paljud rahvad. Enne varanglaste ja slaavlaste saabumist valitsesid seda iidsete kroonikate poolt mainitud sküüdid. See sõjakas rahvas pidas arvukalt sõdu pärslaste ja kreeklastega. Väike jäänuk sküütidest on nende vana pealinna jäänused, s.o. Kamjanśke linnus asub kaasaegse Zaporižžja linna lähedal. Teine arheoloogiline kurioosum Ukrainas on Kamian Mohyla koos petroglüüfide rühmagamille dateerimine pole tänaseni kindel. Nende maade iidsete kultuuride materiaalseid mälestusmärke saab näha Lvivi, Odessa ja Kiievi arheoloogiamuuseumides.
Venemaa vürstiriigid
Enamik Ukraina õpikuid seob oma riigi ajaloo keskaegsete Ruteeni vürstiriikidega. Kõik sai alguse 9. sajandil, kui Varangide pealik Rurik tuli Novgorodi ja rajas seal peagi oma riigi (pealinnaks sai Kiiev). Aastal 988 ristiti Rus (kuigi ilmselt olid mõned tema printsid varem ristitud). Kuid juba 11. sajandil (pärast Jarosław Targa surma) algas Venemaa lagunemise protsess. Üha nõrgemad vürstiriigid langesid peagi oma tugevamate naabrite (tatarlaste või iseseisva Novgorodi vabariigi) saagiks või pidid ohuga silmitsi seistes otsima tugevamaid kaitsjaid (Poola).
Meie ajani pole sellest perioodist säilinud kuigi palju mälestusmärke. Seda esindavad kõige paremini kirikute killud, näiteks: kirik St. Paraskeva Tšernihivis, Püha Borisi ja Püha Glebi katedraal Tšernihivis (rekonstrueerimine), Muutmise katedraal Tšernihivis (alumised osad) või Jumala Tarkuse katedraal Kiievis. Kuldvärav, mida Ukraina pealinnas näha saab, on vaid keskaegse hoone rekonstruktsioon.
Esimene vabariik
17. ja 18. sajand tõid kaasa arvukalt sõdu Poola, Venemaa, Rootsi, Türgi ja tatarlaste vahel. Ka jagunemine vasak- ja paremkalda Ukrainaks (Venemaa ja Poola mõjusfäär) on aastaid konsolideerunud. Arvukad ülestõusud ja mässud laastasid riiki. Samal ajal arenes välja ka militaararhitektuur – ehitati losse, kindlustusi, vahel ka uhkete magnaatide paleesid. Välja on kujunenud ka Zaporižžja kasakate kogukond, millele ukrainlased tänapäeval väga innukalt viitavad. Venemaa tsaarinna Katariina kehastuses tegi lõpu unistustele iseseisvast Ukrainast, likvideerides Zaporižžja vaba piiramise.
Ühel Dnepri saarel asuvas Zaporižžjas tegutseb kasakatele pühendatud muuseum. Poola piiriäärsed kindlused on: Trembowla, Kamieniec Podolski, Chocim, Żwaniec või Okopy Świętej Trójcy. Tolle ajastu kodanlikku arhitektuuri esindab omakorda Lvivi vanalinn suurepäraste näidetega erinevate kultuuride kooselust. Poola magnaatide kuulsamad paleed on Złoczów, Olesko ja Podhorce. Mainimist väärib ka kuulus Zofiówka park Umanis asutati Zofia Potocka jaoks ja laulis Stanisław Trembecki.
XIX ja XX sajand
Ukraina keel ilmus kirjandusse 18. sajandi lõpus, kuid selle tõeline renessanss oli veel aastakümnete kaugusel. Ukraina rahvuslik liikumine arenes alates 19. sajandist, pidades silmas Venemaa ja Austria agressiivset suhtumist ning "Poola elemendi" vastumeelsust. 20. sajand oli paljude traagiliste sündmuste (ebaõnnestunud taasiseseisvumiskatsete) ja totalitarismidega koostöö (Volõni tapmine või Ukraina kommunistliku partei (bolševike) tegevus) periood. Iseseisvumine õnnestus saavutada alles 1990. aastatel, kuid noort riiki kimbutavad endiselt sise- ja välisprobleemid.
Odessa on tõeline 19. sajandi arhitektuuri pärl Ukrainas - oluline linn riigi lõunaosas. Tegevus nn Keskkool Kremenetsismille seinad nad muuhulgas lahkusid Juliusz Słowacki kui Antoni Malczewski. Hauad nn Leiame "sietchi laskurid" Lvivis Janowski kalmistul. Suurim II maailmasõja aegsete militaaresemete kollektsioon asub Kiievis (kuigi huvitav relvade vabaõhumuuseum on ka Odessas). Kiievist väljuvad ka ekskursioonid Tšernobõli - ajaloo kõige traagilisema tuumaelektrijaama rikke kohta. Huvitav näide sotsialismiaegade arhitektuurist on Derżprom ehk 1920. aastatel Harkivisse ehitatud pilvelõhkuja.
Õigeusk ja kreeka katoliiklus
Suurim usurühm Ukrainas on õigeusklikud (umbes 60%), millele järgnevad kreekakatoliiklased (umbes 8%). See usuvähemus loodi pärast nn Uni Brestis, kui mõned õigeusklikud, kes ei olnud rahul sellega, et hierarhid kohtlesid neid kui selliseid, tunnistasid paavsti suveräänsust, säilitades vastutasuks oma traditsioonid ja rituaalid. Umbes 1,5% ukrainlastest usub katoliiklusse ja umbes 1% islami.
Kõige olulisemad katoliku kirikud on: kaaskatedraali kirik St. Aleksander Kiievis, Püha katedraalis. Sophia katedraal Żytomierzis, katedraal Kamieniec Podolskis ja Odessas, Łuckis jt. ilus hilisbaroki ajastu monument on kreeka-katoliku katedraal St. Jura Lvivis. Paljudes Ukraina linnades ja külades on ajaloolisi õigeusu kirikuid (teave vanimate kirikute kohta Ruteenia Vürstiriigi paragrahvis). Märkimist väärivad ka UNESCO nimekirja kantud Podkarpacie puukirikud (Poolas ja Ukrainas). Rahvusvaheliste ekspertide meeskonna poolt eristatud rajatised on: Potylicz, Matków, Żółkiew, Drohobycz, Rohatyn, Wierbiąż Niżny, Jasina, Użok. Teised huvitavad õigeusu kiriku mälestusmärgid on nn Lavra ehk suured kloostrikompleksid. Ukrainas näeme: Pechersk Lavra, Pochayiv Lavra ja Świętogórska Lavra. Selline objekt on ka kreekakatoliiklastel - see on Lvivi lähedal asuv Uniowska Lavra.
Ukraina loodus
Ukraina looduskaitse probleem on üsna keeruline. Endiste NSV Liidu valitsejate lähenemine on endiselt elav ja sageli käsitletakse loodust vaid kui tootmisvahendite tarnijat. Õnneks on ka teisi seisukohti ja meetmeid võetakse looduse kaitseks. Ja tuleb tunnistada, et on, mida kaitsta! UNESCO nimekirjas on kümmekond pöögimetsakompleksi, mis asuvad peamiselt Karpaatides. Nende hulka kuuluvad: Synewyr, Gorgany, Czarnohora ja Maramures. Teine looduslik uudishimu on Askania-Nowa looduskaitseala, kus on üle 60 loomaliigi, mis on kantud ohustatud liikide punasesse raamatusse. See on ühtlasi viimane jäänuk metsikust stepist Euroopas.
Ukrainas ringi liikumine
Enamik ühendusi Ukrainas tehakse bussidega. Kahjuks pole teede seisukorra ja veeremi kvaliteedi tõttu nendel sõitmine mingi nauding. Liikumishaiguse all kannatavatel inimestel on hädavajalik hankida vajalikud ravimid. Sõidu hinnad ei ole kõrged, kuid reisiaeg võib kohati hirmutav olla. Pidage aga meeles, et Ukraina on suur riik, näiteks Lviv ja Odessa on üksteisest enam kui 700 kilomeetri kaugusel.
Alternatiiviks on rongid. Siin tuleb aga jälgida üsna veidrat piletiostusüsteemi ja ebasõbralikku veebimüügiteenust. Rohkem infot Ukrainas reisimise kohta leiad siit: Kuidas Ukrainas reisida? Bussid, rongid, marshrutkad ja taksod.
Kuidas saada Ukrainasse?
Seoses ulatusliku majandusliku väljarändega Ukrainast Poolasse tekib nende riikide vahel bussiühendusi nagu seeni. Ja kuigi ühelt poolt ei tohiks kedagi imestada selliste kursuste üle nagu näiteks Szczecin – Odessa, tuleb siiski meeles pidada, et reis kestab sageli vähemalt kümmekond tundi ja selle viib läbi mitte eriti mugavad sõidukid.
Alternatiiviks võivad olla rongid, mis sõidavad muu hulgas Varssavist, Przemyślist või Krakówist Lvivi. Need, teoreetiliselt bussidest kiiremad transpordivahendid peavad aga šassii vahetama, mis tähendab, et peatuses kaotatakse umbes tund.
Viimasel ajal on Ukrainasse reisimisel suurepäraseks võimaluseks osutunud lennukid. Mitmel Poola linnal on juba lennuühendus meie idanaabriga. Jõuame mitte ainult Kiievisse, vaid ka Lvivi, Odessasse ja Harkivisse.